Sunday, March 18, 2012

The one with walking around

Varanasisse jõudes olime teel olnud neli päeva. Kogu selle aja olime hullunud India maitsetest. Tellisime alati laua toitu täis ja ägisesime, et see köik alla saada. Teinekord söime täiesti nurgatagustes kohtades, mis oma tegumoelt ja hügieenilt jäid Baltijaamalegi alla, aga road olid imelised. Tundus, et mida räpasem, seda parem. Jöime suutäie pipraviina alla ja olime kuulikindlad. Aga juba Varanasis sain  toidumürgituse. Oma nädal aega peale seda ei suutnud ühtegi India vürtsi nuusutadagi. Söin ainult röstsaia ja küpsiseid. 

Nüüd hoidsime mönda aega putka toidust körvale. Vahelduseks oli mönus valge inimese kombel müslit ja omletti süüa. Tähnas on ainuke, kes vürtsikast toidust ja uutest maitsetest kordagi ära ei öelnud. Avastasime, et Coca Cola loputab köik alla ja puhastab igast bakterist, mürk nagu ta on. Ilmselt oleks see ka mind köhuhädast päästnud, kui ma seda suhkrumulli vett juua suudaks. 

Sitast enesetundest hoolimata keeldusin tuppa tukkuma jäämast. Jalutasime keskpäeva kuumuses läbi pühade ghattide ja jälgisime inimeste toimetusi. Kohalikud lapsed jooksid ligi, tahtsid meile igast rämpsu müüa vöi niisama kerjata. Nad on täpselt nii pealetükkivad kui sa lubad neil olla. 

Meie lemmikud on pikkade hallide habemetega oranzi riietatud guurud, kes igal pool varjulistemates kohtades päevakuuma eest redutavad. Nende mugavast poosist ja häirimatust pilgust öhkab kogu maailma rahu ja teadmisi.  

Ühe ghati treppidele on mingi mees väikese tee poekese ehitanud. See ei olnud suurem kui kanakuut ning ei mahutanud rohkem kui paar maitseaine topsi ja imeväikse pliidi, mille taga mees ise rätsepistes kuuma piima sisse ürte segas. 10 ruupia (0,2 EUR)  eest saame kahvatusse klaastopsikusse kaks chaid ja istume treppidele jooki, Gangest ja kohalikke nautima. Ei lähe kaua kui meie ümber koguneb käputäis räpaste riietega ja kriimuliste nägudega last. Nad müüvad midagi ja tahavad niisama lobiseda. Teeme nendega pilte ja targutame niisama. Päike hakkab laisalt linna taha libisema, õhtune öhk on jahedam ja toob ghattide ümber uue elu ja sagimise.

2 comments:

  1. mis imeline internett :)
    ..ja mina istun samal ajal bussis, mis sõidab saaremaale. ja mul on tunne nagu läheksin kaaa kaugelekaugele reisile. ja natuke on mul tunne, et osa minust on praegu indias ja elab ka seda kõike läbi. sest osa minust ongi ju indias - minu meeri.
    et sul oleks hull aga mitte liiga.
    musidkallid saad siis kätte, kui oled eesti vees ennast puhtsaks pesnud! :p

    ReplyDelete
  2. Mina käisin täna maja taga lumikellukesi korjamas :)
    Tead, ma rämedalt igatsen Indiat, Keenia oli selline õrnhale vari sellest, nagu vaese (või siis just liiga rikka) mehe India.
    Hea on Su kohta siit lugeda, ma olen heas mõttes kade.
    Loodan, et Sa imed end Indiast täis, pärast on Sind hea isegi kallistada!
    Muide, mis ma ütlen kõigile neile kümnetele, kes ootavad Sind Estlanderi juhiks? Seni olen öelnud Sinu poolt jah.
    Nali.... eh, noh, hakkasid põdema? Meil on tegelt kõik ok.
    Mary, palun too mulle Indiast kaneelikoort mingi suur paberkotitäis, kui Sa muidugi kanda jõuad. Siin on täiesti mõttetu puukoor müügil.

    ReplyDelete