Peale 17 tundi öises rongis jöudsime Varanasisse. See on järjekordne püha linn, mis kulgeb mööda Gangese jöe räpast kallast. Kogu elu näib käivat selle vee ääres, seal ujutakse, pestakse pesu, söidetakse paatidega, jahutatakse lehmi, koeri ja kitsi ning püütakse kala. Varanasi on maailma vanim püsiva asustusega linn, selle tänavatest ja müüridest öhkab lugusid maailmast enne meie aja- ja kultuurilugu.
Käin Oksanast ja Tähnasest alati paar sammu tagapool. Ma tean, et ma ei jöua KÖIKE näha, aga ma proovin. Püüan iga hinna eest mitte sita sisse astuda, mitte millegi alla jääda ja tsikke mitte silmast kaotada.
Siin liikluses on nii palju elemente- rattad, tuk-tukid, tsiklid, rikšad, lehmad, autod, kerjused ja turistid. Köik nad liiguvad mingis suunas, ilma ühegi reeglita ja rohket müra tekitades. See lärm ja sagimine näib köige vähem häirivat lehmi, kes signaali ei anna ja suunda ei muuda. Nad astuvad sulle peale kui sa eest ei liigu ja situvad kui tuju tuleb.
Veel värvilisemad on teeääred. Seal on poed ja juuksurid, räpastel linikutel puuvilja hunnikud otse tänaval, öliste pannidega ja rasvas küpsenud pakoradega söögikohad, putkad, kus müüakse korraga miljon pisiasja, pellarussi mootoriga suhkruroo mahlapressid, kärud pähklite, jäätise ja muu jamaga, mida valge inimene ei peaks suhu panema. Seintel ja tänavapostidel ripub loendamatult eri värvi ja kujuga silte nii hindu, inglise kui hinglise keeles. Päikeses tuhmunud Miki Hiire ja Antonio Banderase pildiga reklaamplakatid kutsuvad ostma riideid, prille, käekelli ja muid kulinaid. Siin läheb köik müügiks. Isegi naeratus ja koos tehtud pilt.
Käin Oksanast ja Tähnasest alati paar sammu tagapool. Ma tean, et ma ei jöua KÖIKE näha, aga ma proovin. Püüan iga hinna eest mitte sita sisse astuda, mitte millegi alla jääda ja tsikke mitte silmast kaotada.
Siin liikluses on nii palju elemente- rattad, tuk-tukid, tsiklid, rikšad, lehmad, autod, kerjused ja turistid. Köik nad liiguvad mingis suunas, ilma ühegi reeglita ja rohket müra tekitades. See lärm ja sagimine näib köige vähem häirivat lehmi, kes signaali ei anna ja suunda ei muuda. Nad astuvad sulle peale kui sa eest ei liigu ja situvad kui tuju tuleb.
Veel värvilisemad on teeääred. Seal on poed ja juuksurid, räpastel linikutel puuvilja hunnikud otse tänaval, öliste pannidega ja rasvas küpsenud pakoradega söögikohad, putkad, kus müüakse korraga miljon pisiasja, pellarussi mootoriga suhkruroo mahlapressid, kärud pähklite, jäätise ja muu jamaga, mida valge inimene ei peaks suhu panema. Seintel ja tänavapostidel ripub loendamatult eri värvi ja kujuga silte nii hindu, inglise kui hinglise keeles. Päikeses tuhmunud Miki Hiire ja Antonio Banderase pildiga reklaamplakatid kutsuvad ostma riideid, prille, käekelli ja muid kulinaid. Siin läheb köik müügiks. Isegi naeratus ja koos tehtud pilt.
No comments:
Post a Comment