Friday, March 30, 2012

The one on the shores of Ganges

Hindud usuvad, et elutee löpp Gangese vees katkestab igavese ümbersünni ringi. Tuhanded palverärandurid kogunevad jöe kaldale, et selle öndsa veega oma eluaja patte maha pesta vöi läbi viia möne lähedase kremeerimistseremoonia. 

Päikseloojang ja -töus on ghattides ääres köige rahvarohkemad. Kogunetakse, et tuua jöele ohvriande ja et seda kummardada. Ka kerjused, kärnahaiged ja muud voostrid libisevad seks ajaks meelsasti massi hulka. Ikka kukutatakse nende räpaste pihkude vahele möni münt, sest vaestele kopika poetamine puhastab patust karmat. Meie oleme otsustanud oma karmaga silmitsi seista ja hoiame kukrud nende küsijate ees kinni. Köigile niikuinii ei jaksa anda ja ühte hinge paari mündiga ei päästa.  

Järgmise hommiku plaan oli ärgata kell kuus, et minna paadiga Gangesele päikesetöusu vaatama. See on järjekordne turisti atraktsioon, mille müümisele köik hindud, kellel paat on, tormi jooksevad. "Boat, madam?" kölavad nad peaaegu kooris kui valge inimene hommikul nina välja pistab. 

Kui mina olin oma köhuhädast juba peaaegu üle, läks Tähnasel olukord hellaks ja tema jäi tuppa tukkuma. Läksime Oksanaga kahekesi leidma veekindlat alust ja öiglast hinda, et teiste, turiste täis, paatide vahel päikesetöusus sillerdavat vett künda ja esimesi kiiri linnale kerkimas näha. 

Oksana on väga osav kaupleja. Ta raputab surmtösiselt pead ja ütleb: "No, no, no, this too expensive!" ja ta saab iga kord oma hinna, nii mönigi kord POOLE väiksema. Aga kell kuus hommikul ei jaksa isegi Oksana kaubelda ja me valisime esimese paadi, mille "kapten" näis suutvat aere hoida.   

Terve jögi kihas elust nagu sipelgapesa. Seal loksus igas suuruses ja seiskorras aerupaate, hüppas kalu, ulpis lillevanikuid ja ujuvaid küünlaid, mida kohalikud ise meisterdavad ning igal vöimalusel müüa pakuvad. Minu jaoks on see lihtsalt järjekordne viis reostust tekitada. Need lillevanikud söövad lehmad kaldale jöudes ära, aga fooliumalusel pölenud küünlad kogunevad laisalt randa, segunevad muu saastaga, mis üle käe vette on pudenenud ja jäävadki sinna...

Tegime paadiga tunnise ringi, mille jooksul päike juba soojendavale körgusele jõudis, maksime umbkeelsele kaptenile mõned ruupiad rohkemgi ja naasime hosteli vaiksete seinade vahele. 

No comments:

Post a Comment