The one with Tatiana

Mu uus nuustik oli suurepärane. Pani mind jälle inimesena tundma. Isegi kui pesemiseks oli vaid leige vesi ja dušširuumi seinal loivas igasuguseid elukaid.

Suureks heameeleks leidsin Rauli hiljem uuesti restoranist. Ta ikkagi oli päris. Söime koos öhtust. Mu köht oli ikka veel hell ja ma ei julgenud eriti midagi sinna juurde pista. Tellisin röstitud saia küüslaugu vöiga. Raul töi autost kaks avokaadot. Klaas punast veini ja ma vannun- see oli köige ilusam söögikord mu elus.

Hommikul vöttis Raul mind jälle linna kaasa, aga öues oli vähemalt 45 kraadi ja me läksime tema juurde varju. Suitsetasime, vaatasime mingit veidrat Jaapani animafilmi ja mul oli jälle aeg minna. Mul oli vaja leida see müstiline naine Tatiana ja tema pungalo keset metsa, millest Marcos rääkinud oli.

Jöudsin Tulumi hommikul kell 6. Siit edasi teadsin vaid, et mul on vaja jöuda 31 kilomeetripostini Cobá suunas. Istusin 4 tundi bussijaamas. Seal oli tasuta WiFi. Aga Google Map kilomeetriposte ei näita :D Kirjutasin öele, kus olen ja kuhu poole minema hakkan ning soovitasin umbes sealt kandist mind otsima hakata kui ma 3 päeva jooksul ühendust ei vöta.

Olen vist korra juba öelnud- kui sa ei tea kuhu sa minema pead, ei saa sa ära eksida. Sedapuhku see teadmine mind väga ei rahustanud. Suure seljakotiga, 40 kraadises kuumuses, keset tühja välja, kuhu järjekordne buss mind maha jättis, oli korraks üsnagi öövastav. Aga mul ei jäänud muud üle kui see Tatiana üles leida.

31 kilomeetriposti juurest läks töepoolest kitsuke kruusatee metsa. Kaotada ei olnud mul ju midagi, läksin vaatama. Saja meetri pärast leidsin majakese ja siis veel ühe. Üks neiu riisus tänavat. Ja usu vöi ei, see oligi Tatiana kodu. Ta ei olnud hetkel kodus, aga riisuv neiu näis minusugustega harjunud olevat, pakkus istuda ja oodata.

Hoovi vuras must VolksWageni pörnikas, roolis noor, pikkade lokkis juustega naine- palju kuuldud Tatiana. Temast kiirgas nii palju röömu, energiat ja headust, et köik kohad said seda täis. Istusime hetkeks ja juba oli tal uus plaan minna Playa del Carmenisse peole. Ma ei suutnud uskuda, aga tema pörnikasse mahtus viis inimest ja koer.

Tatiana on 34. Oma varase nooruse töötas ta Cancunis (see on pöhiline turisti linn, umbes nagu Miami) animaatorina. Pöhimötteliselt maksti talle rämeda peo panemise eest. Hiljem hakkas tegelema kinnisvaraga, ostis endale paar korterit ja 10 hektarit maad, tüdines töötamisest, rentis korterid välja, ehitas oma maalapile palmi lehtedest katusega pungalo ja jäigi sinna paikseks. Nüüd on ta eesmärk luua selline kommuun, kuhu köik head inimesed saavad tulla ja koos olla. Et midagi teha oleks, kasvatab ta idusid. Idud on köige ideaalsem kütus, mida sa saad oma kehale anda.

Ja nii see elu seal ongi- möned tunnid aias tööd ja siis igaüks ise vaatab, mis teha tahab. Enamus ajast läks ikka ölle joomiseks ja kanepi suitsetamiseks. Siis mängiti kaarte vöi trumme, räägiti niisama juttu ja tehti koos süüa. Love, piece and happiness! Töeline hipi paradiis.

Mul kulus ikka päris kaua, enne kui ma seal rahu sain. Igal öhtul kui päike looja läks ja ööelukad mu katuses sahistama hakkasid, mötlesin, et homme hakkan edasi minema. Aga iga päev juhtus jälle midagi pönevat, tuli uusi inimesi, istutasime uusi taimi ning nii selle koha kui Tatiana olemus ja energia on lihtsalt sedavörd paeluvad, et löpuks tundus hea möte möneks ajaks paigale jääda.