Ma ei oleks kunagi uskunud aga iga sissekandega läheb mul eestikeelne eneseväljendamine üha raskemaks. Siiani on minu blogi olnud mu pöhiline emakeelne sõber. Peale pikki päevi muus keeles punnides on imehea end eesti keeles maha laadida.
Eile aga tundsin esimest korda kuidas sõnad jäid kinni ja enamus mötteid mu peas olid inglise keelsed. See on tegelt päris loogiline, aga samas häiriv. Siit edasi on eestikeelne blogi juba pöhimötte küsimus.
Tuleb välja, et eksisin oma viimases sissekandes. La Casa de Iguanasse jäämise vöi edasi minemise otusus ei olnud kaugeltki lihtne. Vöi noh, tegelikult teadsin, et jään, aga selle otsuse enesele rahuldavalt ära argumenteerimine oli keeruline. Mingil moel on see isegi alles protsessis. Muidugi ei seo mind selle kohaga ükski leping, vöiksin iga kell koti kokku panna ja värava tagant "hasta luego" teha, aga ma ei ole päris see tüüp. Nüüd jääb üle antud vöimalusele maksimum panus panna. Kui ma kunagi teada saan, milleks kogu see olukord hea oli, annan teada.
No comments:
Post a Comment