Thursday, February 19, 2009

The one with the day we have been waiting for


Selliseid asju nagu täna, tavaliselt ei juhtu. Ja kui juhtub, siis ainult filmis või siis inimestega, kes on selle tõepoolest täiega ära teeninud.


Juba esimestel päevadel Iraklios ringi trippides soovitas keegi meil sõita 30 km ida poole Hersonissose linna tööd otsima. See on umbes nagu Pärnu. Põhiline turistide meka. Seal hakkab hooaeg varem ja inimesi ning kohti on seal rohkem.

Igatahes, kuna meil päevast päeva niikuinii sittagi teha ei ole, otsustasime Hersonissoses kaemas käia. Tee sinna kulgeb mõõda mereäärt. Kreeta on tõepoolest üsna paradiisi moodi… või noh, ma kujutan ette, et paradiis võiks just selline olla. Ühel pool vahemeri ja taevasse sulav silmapiir, teisel pool mäed, kõrged kaljurahnud ja liigirohke lopsakas loodus. Mu emale meeldiks siin… ehh, tegelikult ma ei kujuta ette, kellele siin EI meeldiks.


Kahjuks on sellegi linna pilt samast ulmefilmist. No MITTE kedagi ei ole mitte kuskil. Aga rannapromenaad on uhkete ja lõbusate suve ööde jälgi täis. Siin on päris kindlasti ELU olnud ja suure tõenäosusega puhkeb see kohe, kohe jälle uuesti õide.

Jalutasime, aga tühi kõht pärssis mõtte tegevust ja mitte kuskil ei paistnud süüa saavat. Viimases hädas astusime sisse mingisse kahtlasesse kohvikusse ja küsisime, kust süüa saab. Dressis noormees alustas vestlust nii tüüpilise- where are you from?- lausega. Kui vastasime, et Eestis jätkus vestlus vene keeles. Enne veel kui aru sain, istusime Ženkaga tema bemmi tagaistmel ja sõitsime söögikohta. Ma ei tea, millest meie julgus selliseid asju teha tuleb, aga siin on see juba suht tavaline. Rääkisime noormehele, et otsime tööd ja usume, et Hersonissosuses on rohkem lootust seda saada. Ta pani meid mingi bubi ette maha ja ütles, et ootab meid poole tunni pärast Matrixi kohvikus, siis räägime tööst. Tellisime Ženkaga pastat ja arutasime, mis kurat just juhtus.



Valgeinimesena ei tundunud paslik hiljaks jääda ja nii olimegi täpselt poole tunni pärast kokkulepitud kohas, kus noormees meid juba ees ootas. „Mu väga heal sõbral on restoran, ma helistasin talle, rääkisin teist, ta tuleb viie minuti pärast.” Minu roll oli istuda, arusaaja näoga noogutada ja naeratada samal ajal kui Ženka vene keeles vestlust vedas. Pärast paari telefoni kõnet selgus, et sõber ootab meid oma restoranis, kuhu me juba tuttava bemmiga kohale sõitsime. Ma vist olen liiga palju filme vaadanud. Seal leidis aset järjekordne filmistseen. Sedapuhku Ristiisa filmist. Mingid nahktagides, jämedate kuldkettidega tüübid, suitsud ees ja luitunud mööbliga pilla-palla trahter. Kõigi pilgud olid täis skeptilisust ja üleolekut. Nad ilmselt kahtlesid, kas me kandikutki oskame hoida. Rääkisime neile oma töökogemusest ja oskustest. See näis neid huvitavat ja järgmine hetk olime ninameestega tagasi Matrixi kohvikus ja rääkisime ärijuttu : )



Ma ei saanud lahti irvest oma näos. Kõik oli lihtsalt liiga uskumatu, et olla päris. See põhimees, kelle oma kõnealune restoran oli, oli silmnähtavalt ärimees, ristiisa, kui filmiklassikast illustratsiooni tuua. Seal laua taga muutus meie positsioon kuu aega töötuna passinud kahvanäost --> Euroopast pärit, kogemustega NEILE vajalikuks partneriks. Nad lubasid meile kohe korterit otsima hakata, et saaksime Herssonisosse kolida ja iga päev olemas olla, kui ettevalmistustega abi peaks vaja minema. See, et meil raha ei ole uue korteri üüriks, ei olnud probleem- „Nii meile kui teile on kasulikum, et te kohe siin elama hakkate. Maksate, kui tööle hakkate.”


Ja nii oligi, tõttöelda, ei saa me siiani aru, kas me siis saime tööd või mis. Ristiisa sõidutas meid oma X5ga koju Amundarasse ja lubas helistada, kohe kui korter olemas on.


4 comments:

  1. hoia oma piip ja prillid...ja PASS!!!! enne kui aru saad, keerutad sigarit popsuva ristiisa ees oma toredat tagumikku:D

    ReplyDelete
  2. :D tüüpiline valge inimese suhtumine...
    Ma muidugi ei välista seda olukorda, aga kes ei riski ei joo shampanjat!

    ReplyDelete
  3. Hei :) Ma nüüd tegina ka ennast ametlikuks follow'eriks. Ja lugedes, et sa oma eestlase-jalad oled lõunamaa-poiste kapsaaeda poetanud, meenus mul, et suveperiooditi on mul üks tuttav alati Kreetal sukeldujana töötanud, sellises linnas nagu Agios Nikolaos. See vist jääb sellest põhi-mekast suht kaugele.
    Igastahes kui see Kreeta peaks teie pikaaegsemaks residentsiks jääma, siis ühendades meeldiva meeldivaga loodetavasti suvel kohtume võibolla :P

    Kalli kalli ja olge julged ja tublid aga ikka ja alati ka ettevaatlikud, sest tavaliselt siis asjad juhtuvadki kui oled valve maha lasknud.

    Äkki peaksite passid kuskile panga seifi panema igaks juhuks, või väitma nendele tüüpidele, et teil polegi passi, et aint ID kaardid Eestis ongi ;)? Ole loll, aga ole kaval...või jah, ei tule paremat vanasõna praegu....

    ReplyDelete
  4. Heee...Elly- Elly..nu sinu tarkuse terad on alati kulda väärt...

    Ma nii loodan, et tõepoolest suvel kohtume..Kui kindel plaan tulla, siis anna teada..ma aitan orgunnida...I know a guy hwo knows a guy ;)

    Kall!

    ReplyDelete