Saturday, February 7, 2009

The one with the airport

Kui hommikul kell 4.00 ärkama peab, tundub iga otsus vale. Kurat, kelle idee oli vapsee Kreekasse minna??!! Aga peale tassi kohvi sai hommik värvi tagasi ja kui „kodule” Leo rohelise Nissani tagatulesid näitasime, oli kõhus täpselt õige tunne.


Ženka kohvri luku kinni saamine oli täpselt nagu filmis. Rebisime kogu jõu ja massiga… Ma ei tea kumb on keerulisem – seista kapi ees ja otsustada, mis kaasa võtta, mis jätta või seista kapi ees ja teada, et kõik, mis seal on PEAB kaasa mahtuma…


Ma ei muretsenud kordagi, mis Ateenas maandudes edasi saab, ma muretsesin ainult meie pagasi pärast. Kaks korda ei saa nii õnneks minna, et 7 ülekilo eest maksma ei pea. Pluss meil mõlemal oli veel kolm kotti käsipagasis- käe kott, arvuti kott ja väike reisi kott.


No ja kõik läks veel rohkem perse, kui ma karta oskasin. Enne kui arugi saime seisime Rynairi kassa järjekorras, kus pidime pagasi ülekilode eest kahe peale 300 eurot maksma! Meie lennupilet oli 3 pool korda odavam! Ja siit ülekutse- mitte kunagi ärge lennake Rynairiga!15 kg Erinevalt kõikidest teistest lennu firmadest võib nende pardale laetav pagas kaaluda vaid ja käsipagasis tohib olla VAID 1 kott, mitte arvuti kott ja käekott- VAID 1 kott. Tahtsin oma arvuti check in tädile pähe lüüa kui ta selle mul kohvrisse soovitas panna…


Lend pidi startima kell 8:10, seoses libeda rajaga kuulutati välja lennuki hilinemine 9:35ks ja kui me olime Ženkaga 2 suurt kohvi ja šokolaadi ostnud, teatati meie lennu ära jäämisest. Ma oskasin ainult rõõmustada, et õiglus pääses võidule ja me saame oma 300 euri + sõiduraha tagasi.


Edasine oli väga ebaselge. Istusime 10 tundi lennujaamas ja üritasime välja mõelda, mis edasi saab. Imelikul kombel olid kõik ära jäänud lennud Rynairiga seotud. Muud firmad näisid toimivat. Me ei teadnud, kas valida uus sihtmärk ja lennata esimesse kohta kuhu mõni lennuk minemas oli, kas oodata hommikust otselendu Ateenasse, mis oleks räme kallis olnud, aga säästnud meid Ryanairist, või minna koju magama ja oodata, kuni lennujaamad jälle normaalselt funktsioneerima hakkavad.


Üllatuslikult lahendas selle olukorra meie jaoks Leo, kes helistas, et oli kuulnud meie lennu ära jäämisest ja on teel meile järele. Nii me siis tulimegi koju… ostsime netist uued piletid Britsih Airwaysiga 11. veebruariks ja uinusime voodis, mida uskusime enam mitte kunagi nägevat.



2 comments:

  1. 11 veebruar - see on ju täna!

    Silver siinpool muuseas. Mul on hea meel, et mu soovitust kuulda võtsid ja otsustasid ikkagi ka meid siin oma seiklustega kursis hoida.(ma nimelt sain alles praegu teada, et sa blogi tegid)

    Ägedalt kirjutad - mulle väga meeldib, tore on lugeda, hakkan aktiivselt kaasa elama :)

    Nüüdseks peaksite siis juba Ateenas olema. Loodan, et kõik hästi. Võinoh, kammoon miks ei peaks olema - ma olen suht kindel, et te leiate sealt veel palju rohkem kui oodata oskate ja satute sellistesse seiklustesse, et ise ka ei usu.

    Jään huviga järgmist postitust ootama.

    Olge tublid :)

    ReplyDelete
  2. Nüüd sain alles aru - mu arvuti kalender on 2 päeva ees :)

    ReplyDelete