The one with the family

Kõige rohkem olingi hädas, mida viia Heli lastele. Nad kõik olid mu tulekust teadlikud ja ma ju lihtsalt pidin tekitatud ootustele vastama.

Heli on minu vana hea söber keska ajast. Ta on suurte siniste silmadega, ööbikuhäälne tütarlaps, kelle ruumi ilmumist on võimatu mitte märgata. Nüüd juba kolm aastat elab Heli Ameerikas, NY lähedal ja aitab ühes šoti päritoluga peres lapsi kasvatada. See on täitsa tore töö kui satud heasse perre. Helil on õnneks nii läinud.

Pere isa ja ema on nii tüüpilised ameeriklased, täpselt nagu Holliwoodi filmist. Peale edutuid katseid ise lapsi saada, otsustasid nad läbi teha pika ja kuluka lapsendamise protsessi ja said oma perre mehhiko juurtega tüdruku, Lily, kes on nüüd juba kaheksane. Teise lapse saamiseks tehti viljakusravi, mille tulemuseks önnistati pere lausa kaksikutega. Sienna ja Taylor on nüüd 4 aastased ja vanus on ainuke parameeter, mis neil sarnane on.

Imeline oli vaadata kui oluline Heli sellele perele on. Ja mitte ainult lastele vaid vanematele ja vanavanematele ja üldse kogu suguvõsale. Aga nad on kõik armsad inimesed ja on Helile nagu päris perekond.

Nädalaga selles peres sain täieliku ameerika elamuse. Ühised öhtusöögid suure laua taga, söögipalve ja juturingiga, kus kõik saavad rääkida oma päeva paremast osast. Menüüs makaronid juustuga, burger vöi hot dog (ei tule üllatusena).

Ka traagikat mahtus sellesse nädalasse- laste koer suri vanadusse. See oli ühtaegu kurb ja naljakas olukord. Need lapsed lihtsalt nutsid südantlöhestavalt, nagu mehiko seebikas. Et tujusid röömustada viisime suure kaotuse üleelanud lapsukesed järgmisel päeval supermarketisse, mängukaru poodi. Aga see ei olnud mingi lihtne pood, seal sai vabalt valitud looma endale ise teha. Müüja tädi lasi tühja nuku masinast vatti täis, laps sai sinna oma käega väikese riidest südamekese sisse panna ja siis õmmeldi asi kokku. Edasi sai arvuti programmiga oma uuele lelule nime anda ja sellele vastava sünnitunnistuse printida. Ja loomulikult anti kaasa tasuta kandekott.

Ausalt öeldes jäin neid pönne isegi igatsema. Päris palju sai nalja. Neile meeldis mulle õpetada ja seletada kõiki ameerika asju, mida ma ei teadnud. Lagi oli muidugi, kui Taylor tuli värvilise paberi pakiga ja küsis kas ma ikka tean, mis need on.

Aga mu tee viis edasi. Olin küllalt Heli aega viitnud ja pere külalislahkust tarvitanud. Mind tõmbasid Miami liivarannad, helesinine ookean ja kuumalt kõrvetav päike.