The one with godfather

Kõige hullem on see, et vähemalt kuu aega läheb veel, enne kui asi käima hakkab. Kuu aega tühja passimist... Kes iganes, seda teinud on, teab kuidas mitte midagi tegemine ajusid sööb. Täielik taandareng. Meie naljad muutuvad juba ühe silbiliseks. Ma kardan, et varsti me tõepoolest ei oskagi enam kandikut hoida.

Uude korterisse ei ole me veel kolinud. Seda alles otsitakse meile. Kohvrid on sajaga kokkupakitud- nii pea kui vaja- meie oleme valmis!

Ristiisa ikka helistab meile vahel ja uurib, kas kõik hästi. Ükspäev kutsus ta meid kohvile, lihtsalt selle pärast, et meil igav ei oleks. Ma juba kordan ennast, aga ta on tegelikult ka väga meeldiv seltskond. Me olime Ženkaga arutanud kui vana ta võiks olla ja nii… Ma pakkusin 52. Oletasin, et on abielus ja et tal on mingi 2 last. Lihtsalt tegime järeldusi tema käitumise, olemise ja jutu põhjal. Kohvikus ta küsis meilt, mis me arvame kui vana ta on. Arutasime Ženkaga eesti keeles- ärme ütle 52, ütleme 40… ja Ženka ütles 45. Mina noogutasin kaasa- I think the same…Well..how old are you? – „Im 38” ….WHAPPAAA!!! See oli küll veits piinlik lugu. Ainus, mis ma mõelda suutsin - jumal tänatud, et ma 52 ei öelnud.

Vähemalt ei eksinud ma laste koha pealt. Tuleb välja, et meie ristiisal on 3 last ja noorem neist on 11 kuune. Kas nad on kõik ühe naisega ja kus see naine üldse koguaeg on, seda me ei ole veel julgenud küsida. Igal juhul on ta üks huvitav karakter ja ma soovin, et ta tõepoolest lõpuni välja meile selliseks toeks ja abiks võiks jääda nagu ta praegu olnud on.