Costas, on pikk, kiitsakas, vanamees, kelle üsna kortsus nägu kaunistavad lopsakad kollakas hallid vuntsid. See on suuresti põhjus, miks me teda Vuntsiks hüüame. Vunts on endine Kreeka kommunistliku partei liige, kes tänaseks on oma poliitilised vaated tahaplaanile jätnud ja töötab juba 30 aastat ettekandjana. Alguses tundus ta meie jaoks täielik ajudele hakkaja, aga kui me resto avasime ja ta omasse elementi pääses, ilmnes tema tõeline pale, mis on meie üllatuseks võrdlemisi meeldiv. Tema karmi, siiani mõneti kommunistliku, ilme alt koorus paras pulli vend, kes suudab 3 minutiga fileerida terve kala ning seal juures visata päris valge inimese nalja. Õpetasime ta „prekolna” ütlema. Kord möödus meist sihvakate säärtega hästi riides neiu, Costas vaatas talle järele, pilgutas mulle silma ja ütles- „Prekolna, Maria, prekolna!”.
Eva on Albaaniast, või Horvaatiast…ma ei mäletagi. Tema on meie põhiline tõrvatilk meepotis. „See, et sa lauas tellimuse võtad ja inimesele toidu viid, ei tee sinust ettekandjat.” In a way, ma mõistan teda- ta on 20 aastat ettekandja olnud, lõpetanud mitmeid erialaseid koole ja siis tulevad mingid 2 noort tibi, jumal teab kust ja on oma arust temaga võrdsed. Kuigi ka tema fileerib kalu väga nobedasti, pean ma ennast tõepoolest sama heaks ning mõnel juhul (with all do respect) isegi paremaks. See kuidas ta hakkab jooksma niipea kui inimesed lauda istuvad, on lihtsalt müstika. Me hüüame teda Sääseks, sest ta on sama tüütu ja arutult sõeluv.
Arit, hüüame me Pumaks. Tal ei ole selle loomaga mingit pistmist, ta lihtsalt käib väga hästi riides, on pikalt töötanud brittidega ja omab teatavat läänelikult hoiakut. Tark on ta ka ja üldse võrdlemisi meeldiv, niikaua kui tööd ei ole. Ta nimelt ei viitsi väga liigutada ennast ja hakkab kamandama, eriti muidugi meid Ženjaga, sest me oleme…. noh, ütleme nii, et me ei ole ikka päriselt võrdsed.
Need on põhitegelased, kes mainimist väärivad. Köögis on meil ka suht värvikad kujud ning siis on meil veel baaridaam Aristea, kes meid ikka alguses ÜLDSE ei sallinud. „Its my bar, dont touch anything in here!” Aga kuna me Ženiga oleme ikka ühed armsamad inimesed üldse, sulas temagi ja nüüd viskame juba koos nalja. Päris tore on kuulda, kuidas ta leti taga eesti keeles- !kuradi mohiito! sajatab.
Aga olukord on raske. Igal hommikul kohal olla ja kuulata kuidas sa istud, astud ja hingad ka valesti… Kõige keerulisem on muidugi keel. Olgu siinkohal mainitud, et kreeka tähti valge inimene ikka naljalt kirjutada ei oska ja tellimus köögi jaoks tuleb käsitsi kirjutada. Mingit arvuti või masina süsteemi nad ei tunne. Aga me oleme valmis öppima. Me ei ole seda tüüpi, kes asju lambist tahavad saada. Mina olen valmis, et mind tambitakse maatasa, sest ma tean, mis ma olen, mida ma suudan ja kurat võtaks- ma tean täpselt, et suve lõpuks olen ma parem kui keegi neist!
Meeri, sa oled lõviema! Ma olen nii uhke su üle.. Kuldne, kulde inimene.
ReplyDeleteMarfa