Another girl abroad

The one with Heli again

2011-09-05T13:53:00.000-07:00

Tagasi Conneticuti jöudmine röömustas ja kurvastas mind korraga. Ees ootas 3 päeva koos imeilusa Heliga, aga need 3 päeva olid ühtlasi mu seikluse viimased ja siit edasi viis tee tagasi koju.

Heli oli mind oodanud ja saabuda nii, et oled oodatud, on imeline tunne. Nende kolme kuuga oli palju juhtunud: Heli etendus möödus edukalt, ta sai kasulikke tutvusid ja rahuldas tugevasti oma esinemisvajadust. Laste kool oli löppenud ja nad nautisid oma suvevabadust. Ilm oli soe ja loodus kutsus palju valjemalt kui tookord aprillis.

Heli vedas mind poodidesse ja ma sain osta palju uusi asju, sest enamuse oma seljakoti sisust olin visanud Mexicos prügikasti. Kolm kuud käsitsipesu ja lakkamatut higistamist ei möju kangale kuigi hästi.

Ühel öhtul jöime Heliga pudeli rummi ja läksime kohalikku puppi seiklusi otsima. See oli masendavalt väike koht ja seal käis parajasti karaoke vöistlus. Kahjuks oli Heli oma hääle ära külmetanud ja me ei trüginud lavale. Istusime hoopis baaris ja sebisime karmi näoga barmani. Loomulikult oli ta abielus, aga viimase ringi jooke saime ikkagi baari kulul. Kodutee ajaks olin ma juba nii lövi, et Heli köndis minust 2 sammu eespool ja tegi, et ei tunne mind. Ma piilusin igasse postkasti ja keerlesin iga tänavaposti küljes. Pubi DJ söitis mööda ja pakkus meid koju viia. Mina olin loomulikult valmis ka tema koju minema, aga Heli ei arvanud see hea möte olevat. Hommikul olin talle loomulikult tänulik.

The one in Minnesota

2011-07-30T01:34:00.000-07:00

St Paul AirPort, Minnesota. Kesk Ameerika on siit füüsiliselt ja vaimselt nii kaugel, et mälestused sellest seiklusest tunduvad unenäod. Aga inimesed on päris ja hüvastijätud on päris ja igatsus on päris.

Need kolm kuud on möödunud naeruväärse kiirusega ja ma olen oma rännaku lõpusirgel. Siit edasi on jäänud 4 päeva Conneticutis koos Heliga, siis NY-Warssaw ja Tallinn. Ma ei kujuta ette kuidas kohanemine selle heitliku ja kauge pöhjamaaga kujuneb. Kalendri suvi ehk leevendab protsessi, aga esimene jahe tuul, pärastlõunane vihm vöi tühi hing paneb mind pisarateni tagasi minna igatsema. Ma ei saa öelda, et ma ei taha koju tulla, tahan, väga tahan! Aga kui kauaks- selles on küsimus.

Niisama ei tule Minneapolisse kindlasti mitte keegi. Mina olen lihtsalt önnelik hing ja inimesed mu teel on olnud imelised. Suvalises hostelis Mexicos tutvusin kolme kodanikuga Minesotast- Dawn, Joel ja Anirban. Saime hästi läbi, seiklesime 2 päeva koos ja seks ajaks kui tee meid jälle lahku viis, olime saanud nii lähedaseks, et otsustasin nende küllakutset päris tösiselt vötta.

Sadas kui ma maandusin. Ma ei salli kui nii läheb. Aga taaskohtumise rööm, tuttavate külalislahkus ja Mexicost kaasa toodud kookose rumm tegid südame soojaks. Nad olid lubanud minu eest head hoolt kanda ja reaalsus kujunes veelgi paremaks kui öeldud sönad. Käisime Missisipi ääres jalutamas, kanuuga söitmas, karussellitamas, poodlemas, gay paraadil, jöime veel rummi, söime steiki, BBQd ja jäätisetorti. Köike seda saatis imeline seltskond ja palju naeru. Pärast 2 kuud džunglis olin selle ära teeninud.

Mulle meeldib Ameerikas külas käia, aga seal elamine tapaks mu söjaka loomu. Nad on seal liiga... mis see öige söna oleks? ... -ameeriklased?! Mulle meeldib kui mind ümbritsevad mötlevad inimesed ja seal neid palju ei ole.

Dawni silmad olid märjad kui me hüvasti jätsime. Önneks on ta piisavalt hull hing ja ma ei imesta kui ta oma seljakotiga üks päev mu ukse taga on. Ma igatahes ootan seda. Poisid nii emotsionaalseks ei läinud, aga ma tean, et neil oli minuga löbus ja isegi kui nad kunagi siiapoole ookeani ei jöua, jään neile igaveseks meelde.

The one with Livingstone

2011-06-09T10:06:00.000-07:00

Avastasin, et ei ole sönagagi kirjeldanud seda linna, kuhu pidama olen jäänud. Livingstone on möne tuhande elanikuga väike garifuna linnake Guatemala kagu osas, Atlandi ookeani ääres, Rio Dulce järve suudmes.

Kohalikud on pöhiliselt mustanahalised, omal ajal Aafrikast toodud orjade järeltulijad. 19 sajandi alguses sai Livingstone'st ametlik sadamalinn. Rohke liiklus töi kaasa hasartmängud, prostitutsiooni, lausjoomingud ja löbusa elu. Siia eksinud misjonärid kuulutasid selle koha 'ilma Jumalata linnaks'. Tänaseks on asi paljuski maha rahunenud, aga jäljed sellest ajast on ikka veel olemas ja ma kujutan selgesti ette kuidas elu käis nagu Kariibimere piraatide filmis.

Tänase päevani pääseb Livingstone'i ainult mereteed pidi vöi hobusega. Kohalikud on keeldunud igasugusest maismaa ühendusest ja nii ei too siia linna ükski maantee ega käidav rada. 20. saj löpul oli Livingstone pöhiline narkovärav Pöhja- ja Lõuna- Ameerika vahel. Nüüdseks on asi väidetavalt kontrolli alla saadud, aga köik vöimalikud mönuained on endiselt üsna soodsa hinna ja hea kvaliteediga väga kergesti kättesaadavad.

Aga mu köige suurem pettumus on rannajoon ja merevesi. Maja taga on ookean, aga see on niiiiiii räpane, et siin oldud aja jooksul ja isegi 45 kraadise kuumusega, ei ole ma sinna ujuma läinud. Kanalisatsioon jookseb otse vette ja prügi on igal pool, alates pinnal ulpivatest pudelikorkidest, löpetades pool lagunenud pampersite ja katkiste rehvidega puude all. Liiv on mulla ja sodiga segamini, vesi kahvatu hallikas vöi mustjasroheline. Paadisöidu kaugusel on turistidele tasuline rand - Playa Blanco, kus omanikud üritavad kitsast rannariba puhtana hoida, aga lained toovad üha uut saasta kaasa ja vaene neegripoiss peab terve päeva rehaga mööda mereäärt vantsima. Aga neeger on loomupoolest laisk, ega ta väga ei pinguta kah...

The one with the job

2011-06-04T17:10:00.000-07:00

Jah, ma olen laisk olnud. Paigal viibimine möjub nii. Tekib teatud rutiin ja blogi kirjutamine ei ole seni kuidagi päevakorda mahtunud. Aga ma püüan kaotatud aja tasa teha.

Kui ma La Iguanasse saanubusin töötasid siin kaks inglise tsikki (18 ja 19 aastased)- Heather ja Sasha, üks kanada poiss Joel(18) ja üks inglise poiss Ray(26). Viimane oli selline tüüpiline 'iga naise mees', aga ta on 10 aastat barman olnud ja seda vöis igast tema liigutusest näha. Selle meeskonna ülesanne oli päevast päeva rämedalt pidu panna, inimesi löbustada ja neile vöimalikult palju alkoholi müüa.

Ma arvan, et minu siia jäämise kaalukaim pöhjus oligi tegelikult Ray. Mul tekkis tema vastu suur respekt, sest ta mötles ja tegutses nagu valge inimene, nii nagu mina harjunud olen. Kui levis söna minu soovist 1 proovipäev teha, tuli Ray minu juurde ja veits isegi palus, et ma jääks, sest tal oli plaan edasi reisida ja ta ei tahtnud hosteli omanikku tööjöu hädasse jätta. Väga täiskasvanud suhtumine ja need kaks suurt sinist silma- mul ei olnud südant talle EI! öelda. Oma peas sain selle otsusega rahu alles siis kui suutsin möelda, et siia jäämine ja nende inimeste aitamine on minu panus köige hea eest, mis mind mu reisil saatnud on.

Et oma aega vöimalikult ratsionaalselt tarbida, alustasin hispaania keele tundidega, (olgu siis mainitud, et enamus Kesk-Ameerikat räägib seda keelt). Praktika poolega on siin hostelis muidugi raske, sest kogu suhtlus käib inglise keeles, aga mu öpetaja räägib ainult hispaania keelt ja mu tahe on tugev.

Minu tööpäev algab kell 7 hommikul ja löppeb kell 15.00. See on minu endisele öisele eluviisile tore vaheldus. Siinne päike ongi juba varastest tundidest liiga kuum, et kauem magada.

Töö ise on imelihtne- check in/check out, hommikusöögi serveerimine ja üle üldine olukorra kontrolli all hoidmine. Kui hostel on tühi, käime sadamas paate ootamas, et uusi inimesi tuua. Sellest on saanud mu päevade tipp hetk. Seal kai peal saab päikest võtta ja neegripoistega lobiseda. Ma olen neile juba "oma särk", surume käppa ja teeme " yo- yo, que pasa!" ... Jah, ma ise ka ei usu....

Tänaseks olen avastanud, et köige raskem osa selle töö juures on igal öösel hullu möllu panna. See on enam vähem sama kohustuslik nagu ruumi korrashoid vöi söögi serveerimine. Kuigi minu ametlik tööpäev löppeb kell 15, olen ikkagi 'part of the crew' ja see hostel on mu kodu, nii olen sisuliselt 24/7 valvel. Meil on omad mängud ja vöistlused ja tantsud, mis igal õhtul läbi tuleb teha. Keegi muidugi ei sunni meid, see lihtsalt läheb nii. Ei pea vist mainima, et alkoholi tarbimisega on sama lugu.

Päris huvitavaid inimesi käib siit läbi, päris huvitavaid lugusid juhtub. Aga kui ma siit löpuks pääsen, pean küll rangele rohelise tee ja salati dieedile jääma.

The one with staying

2011-05-26T17:37:00.000-07:00

Ma ei oleks kunagi uskunud aga iga sissekandega läheb mul eestikeelne eneseväljendamine üha raskemaks. Siiani on minu blogi olnud mu pöhiline emakeelne sõber. Peale pikki päevi muus keeles punnides on imehea end eesti keeles maha laadida.

Eile aga tundsin esimest korda kuidas sõnad jäid kinni ja enamus mötteid mu peas olid inglise keelsed. See on tegelt päris loogiline, aga samas häiriv. Siit edasi on eestikeelne blogi juba pöhimötte küsimus.

Tuleb välja, et eksisin oma viimases sissekandes. La Casa de Iguanasse jäämise vöi edasi minemise otusus ei olnud kaugeltki lihtne. Vöi noh, tegelikult teadsin, et jään, aga selle otsuse enesele rahuldavalt ära argumenteerimine oli keeruline. Mingil moel on see isegi alles protsessis. Muidugi ei seo mind selle kohaga ükski leping, vöiksin iga kell koti kokku panna ja värava tagant "hasta luego" teha, aga ma ei ole päris see tüüp. Nüüd jääb üle antud vöimalusele maksimum panus panna. Kui ma kunagi teada saan, milleks kogu see olukord hea oli, annan teada.

The one with Casa de Iguana

2011-05-21T08:26:00.000-07:00

Ma arvan, et ei ole ikka veel üle saanud selle paadi lokustavast vönkest. Esimesed mustad poisid müüsid hosteli juures valjusti kanepit. Ma ei usu, et keegi meeskonnast päriselt kaine oli ja kell oli alles kolm päeval. Siin viibimine töotas huvitav tulla.

Kiilakas tatoveeritud musklis mees juhatas meid tubadesse. Ta hääl reetis ta karmi eluviisi. Ta meeldis mulle. Tegelikult nad köik meeldisid mulle, mis on veider, sest tavaliselt ma olen väga valiv.

Kombeks on kõigile uustulnukatele lühidalt rääkida hosteli reeglitest ja sellest, mis ümberkaudu teha saab. Siin on vaga kodune. Köik istuvad ühe

laua taga ja lobisevad, köik teavad köiki nimepidi. Esimesest hetkest alates oli mul seal hea. Jöime rummi virsiku mahlaga, suitsetasime, söime, rääkisime. Öhtu lõpuks olin ülemuselt loa saanud teha üks proovipäev, sest neil on uut meeskonda vaja.

Mul on selle reisi jooksul ennegi tulnud teha raskeid otsuseid, aga see on üks keerulisemaid. Miinimum tööaeg on 1 kuu, saad tasuta ööbimise, kolm söögikorda, soodsama alkoholi ja 1000 quetzale. Kõlab väga hästi. Töö ei ole kuidagi raske ja meeskond väga chill. Aga mul ongi ainult üks kuu aega ja kui selle siin veedan jääb mul Honduras ja Nicaraagua nägemata.

Aga eks ma mötlen selle üle kui kaineks saan. Millegi pärast on mul tunne, et see köik laheneb kergemini kui ma arvan.

The one with Maritsa

2011-05-21T08:22:00.000-07:00

Järgmine peatus - Rio Dulce. See on väike räpane linnake riigi ida osas suurima järve ääres. Siit ei ole ookeanini enam pikk maa. Plaan oli peatuda üheks ööks ja siis jõuda Livingstone'i, päris Atlandi ääres.

Aga ma ei ole suurem asi plaani tegija, veel vähem oskan ma plaani järgi tegutseda. Nii juhtuski, et tutvusin bussis ühe prouaga, Maritsa, kes oli 20 aastat Kanadas elanud. Lobisesime niisama ja ta kutsus mind külla, kui kunagi veel naabrusesse satun. Ütlesin, et kui talle sobib, vöin kohe ka tulla.

Tema linnake El Estor on küll kaardile märgitud, aga see koht on nii väike ja möttetu, et ilma tuttavateta sinna naljalt ei jöuaks. Need inimesed on lühikesed ja veidi mongoliidsete joontega. Neil on kombeks sünnitada nii palju lapsi kui juhtub ja see teeb nad üsna vaeseks. Köik kohad on neid mudilasi täis, nad on mustad ja pool paljad. Kogu see linnake on veits udune, järv ja taevas ja mäed on köik ühte värvi.

Maritsa majake on kohe keset linna. Ta abikaasa töötab linnavalitsuses. Nad on uskumatult toredad inimesed. Ma sain magamiseks eraldi külaliste maja. Nad viisid mind linnatuurile ja tegid mulle süüa.

Jäin kokku kaheks ööks. Teisel päeval viisid nad mind kose juurde, kust voolas maapöuest kuum vesi. See oli fantastiline koht. Tagasi tulime mikrobussiga, mis oli täis matšeetadega räpaseid töömehi. Kaks tüüpi istusid katusel. See ei ole päriselt lubatud ja politsei tegi juhile trahvi :D

Vestlesin põgusalt ühe jörmi vennaga, kes mul praktiliselt süles istus. Ta oli mönda aega Ameerikas elanud ja valdas konarlikku inglise keelt. Ta ütles, et ma olen GRINGO. Üritasin talle seletada, et olen Eestist ja et see on Euroopas... Ta jäi oma arvamuse juurde.

Ma arvan, et olin neile kohalikele seal bussis sama suur elamus kui see pärastlöunane söit keset dzunglit koos 20 tömmu miniinimese ja kölaritest kajava "cherry, cherry lady" looga oli mulle.

The one with Guatemala

2011-05-19T11:08:00.000-07:00

Beliz on fantastiline maa. Imeliste metsade, körgete mägede, valgete liivarandade ja helesinise veega. Meeletut kuumust jahutab kerge meretuul. Aga need inimesed ei meeldi mulle. Nad on pealetükkivad ja völtsid. Vöib kindel olla, et iga "Söbrad, teretulemast Belizi" vestlus löppeb sellega, et nad küsivad sult möne dollari vöi suitsu.

Veetsin Belizis kokku kolm ööd. Sellest piisas, oli aeg söita Guatemaalasse. Belizi sisenemine ei maksa midagi,aga sealt lahkudes küsivad nad sinult 18 dollarit. Ahvid :) Huvitav, mis siis saab kui sul sentigi ei ole? See piiripunkt oli üldse väga naljakas. Angaar keset lagedat välja. Ühes otsas maksid nöutud 18$, teises otsas löi onu su passi templi ja "Nägemist!" Siis oli tükk tühja maad, uus angaar, uus tempel passi ja oledki Guatemaalas. Nende kahe angaari vahel muutus nahavärv, keel, valuuta ja suhtumine.

Esimese peatuse Guatemaalas tegime väikeses järve äärses linnas Floreses. Töeline keskonna muutus. Inimesed olid nii rahulikud, see linn nii puhas, pühapäevane ja euroopalik. Eesmärk oli külastada Guatemaala suuremaid Mayade varemeid Tikalis, aga praegu on hooaja löpp, turiste ei liigu ja meile sobival ajal ei läinud ühtegi bussi. Ilm oligi liiga kuum, tundus möistlik pigem Floresesse jääda ja külma jooki nautides kogu linna ilu imetleda. Hiljem muidugi selgus, et olla sealkandis ja Tikali mitte minna on sama kui käia Pariisis ja Eifeli torn vahele jätta.

Aga Kesk- Ameerika bussiliiklusele peab au andma. Pikemateks vahemaadeks on väljasöit alati sätitud nii, et sihtpunkti jöuaksid varahommikul. Pagas on nummerdatud ja selle kadusmise töenäosus üsnagi väike. Istmed mugavad ja öhk jahe, tösiküll, mönikord isegi liiga jahe. Aga ma olen juba kogenud seljakoti reisija- kannan bussis alati sokke, dressikat ja tekikest.

Kell 10 hommikul jöudsime Panajachelli Atitlani järve ääres. See on jällegi pöhiline turisti sihtkoht rohkete söögikohtade ja turgudega. Peale Belizi tundub köik nii odav. Toidud on värsked ja portsud mehised. Korralik hommikusöök ja kohvi 45 kohalikku raha (1 quetzale- 1,5 EEK). Kotike kooritud mangot vöi ananassi 5 quetzale, korralikult küps avokaado 3 quetzale. Jalutan ringi ja tunnen siiralt, et siia vöiks elama jääda.

Atitlani järv asub riigi ida osas ja selle ümber on väikesed armsad mägikülakesed nagu seened. Pöhiline liiklus toimub paadiga. Rajad läbi metsa on väidetavalt ohtlikud. Paaril korral on turiste relva vöi matšeetaga paljaks varastatud. Aga seda vöib igal pool juhtuda.

Jäime järve äärde kaheks ööks. Seal on nii rahulik. Aeg nagu seisaks. Enamus ümbritsevast kinnisvarast kuulub pensjonipölve nautivatele "gringodele". Nad lohisevad ringi, on pikajuukselised ja ei tee midagi. Sellegi poolest nautisin öhtuti kuuvalguses nende lugusid kuulata.

Olin oma ameeriklasest söbra Dawniga nädalakese teel olnud. See oli üksindusele mönus vaheldus. Käisime väljas söömas ja tegime asju, mida turistid ikka välismaal teevad teevad. Aga see aeg sai kiiresti otsa. Dawn pidi tagasi USAsse tööle söitma ja mina jäin Guatemaalasse jälle oma vana hea seljakotiga üksi, otsima uut peatuspaika, leidma uut seiklust.

Mul on igast kohast alati natuke kurb lahkuda, inimestest lahkuda on veel hullem. Aga iga suurepärane kogemus paneb mind tahtma edasi minna ja vaatata what else is out there, who else can i meet. Ja siiani ei ole ma pidanud pettuma.

The one with Belize

2011-05-15T20:05:00.000-07:00

Raul söitis järgmisel hommikul koju. Mina olin saanud kirja ühelt tsikilt, kellega Oxacas tutvusin. Ta küsis kus järjega olen ja kas ta vöib ühineda. Leppisime kohtumise Belzis, sukeldujate paradiisis Caye Caulkeri saarel.

Isegi kui olin kiindunud sellesse metsakommuuni ja Tatjana oli mulle nagu öde, olin uueks seikluseks, uueks sihtmärgiks rohkem kui valmis. Hääletasin oma seljakotiga bussijaama ja vötsin bussi Chetumali, et sealt järgmine hommik laevaga Belizi söita.

Ma olen merelaps ja see 3 tundi seal paadis oli mulle nagu kirss IGA tordi peal. Ma ei oska sõnadega seletada seda, mis värvi on ookean ja kuidas kiire sõit üle laineharjade mulle mõjub. Ma olen kindel, et ülejäänud rahvas seal laevas arvas, et olen peast segane kui terve tee pea aknast väljas mere laule laulsin.

Enne Caye Caulkerit tegime peatuse San Pedros. Seal on migratsiooniamet, kus lüüakse uus tempel passi ja - Tere tulemast Belizi!!! Uuesti paati kogunedes volksutasin laevajuhile silmi ja ta lubas mul teekonda kaptenisillal jätkata. Rööm on tödeda kui kaugele naeratusega jöuab. Rääkisin vanale merekarule, et Eestis saab talvel autoga üle jää saarelt saarele söita ja nautisin soojas tuules kuidas päike merre loojus. Möned hetked on hindamatud.

Sadamas ootas mind mu ameeriklannast tuttav Dawn. Ta oli juba reserveerinud hosteli ja teinud öhtusöögi plaanid. Peale 2 nädalat takosid ja ube tundus Belizi köök võrratu. Jöime paar rummi ananassi mahlaga ja Caye Caulker oligi paradiis.

Järgmisel hommikul läksin tuuriga snorgeldama. Nad viisid meid avamerele, kus ujusime koos raide, merikilpkonnade, lugematul hulgal muude mereelukate ja haidega. Loomulikult oli kogu see ettevõtmine vägagi turistikas ja tihtipeale said körval ujujalt müksu vöi takerdusid kellegi lestadesse aga kokkuvõttes ei vahetaks ma seda elamust millegi muu vastu.

Belizis elab 300 000 inimest, enamasti mustanahlised. Nad on üsnagi pealetükkivad ja saavad koguni pahaseks kui sa nende kaupa osta ei taha vöi nende baari sisse ei astu. Loodus on aga hingematvalt ilus. Sellel killukesel maalapil elavad köige eksootilisemad liigid ja kasvavad köige uskumatumad taimed, ookeanist ma ei räägigi.

Järgmine päev söitsime San Ignasiosse. See on väike koloniaalstiilis linnake üsna Guatemaala piiri lähedal. Esmapilgul ei midagi erilist, aga paigad, mida siit lähedalt leida võib on ahhetama panevad ka rohkem näinud reisijale. 20 minuti söidu kaugusel asub rahvuspark, kuhu siseneda saab ainult professionaalse giidiga. See on hindamatute liikidega dzungel, mille sügavustes leidub koopaid, maa-aluseid järvi, jögesid ja Mayade varemeid, paljud paigad on turistile ligipääsematud, paljud alles avastamata.

Palkasime giidi ja vötsime ette matka džunglisse eesmärgiga ronida koopasse, mida kohalikud tunnevad kui Actun Tunichil Muknal (maya keeles- kivist hauakambri koobas). See oli omamoodi Mayade pühakoda, kus tänaseni leidub rohkeid jälgi ohverdamisrituaalidest, ohvriandidest ja isegi inimohverdustest. See on väheseid kohti, kust ühtki leidu kusagile muuseumisse veetud ei ole, köik seisab täpselt nii nagu mayad selle jätsid.

Koopasuud kaitseb kitsas veeriba, millest üle tuleb ujuda. Millekski selliseks ei oleks ma osanudki valmis olla- ülepeakaela voolavas vees kivide vahel, kiivri, pealambi, täisriides ja tossudega. Seiklus oli täiskaigul käima tömmatud. Sealt edasi jätkus teekond pealambi örnas valguses kulgedes pilkases pimeduses üha sügavamale kalju sisse, kord üle kivide, kord jälle kaelani vees.

Ma ei taha isegi hakata PROOVIMA kirjeldada, mida me selles koopas nägime, kogesime ja millest osa saime. Suurt rolli selles looduse loodud imes mängis ka meie giid, kes on uskumatu fanaatik ja kelle kirg selle koopa vastu muutis kogu elamuse veel enam nauditavaks.

Kunagi klaasi veini körvale vöin heal meelel sellest päevast müstilisi lugusid pajatada, aga paberile ma seda ei pane.

The one with all the hitchhiking

2011-05-15T19:49:00.000-07:00

Ja nii need päevad seal metsas läksid. Kastsime idusid, riisusime aeda, istutasime taimi. See on vana Mayade filoosoofia- vöta, mida loodus annab, aga anna vastu. Make the world a better place.

Ühe päeva veetsime Tatianaga Tulumis. Ta söpradel on rannas hostel. Selline lihtne seljakoti rändurite koht, kus saab odava raha eest otse ookeani ääres telkida. Tegime koos haikala lihast toitu- chevichet. Pressisin kilo laimi ja ilmselt ei pesnud korralikult käsi, sest hiljem päikest vöttes pöletas selle mahl mu mölemad käed. Esimene päev paistetasid köik sörmed ja järgmine päev tekkisid suured pöletusvillid. Meeletult valus ja ebamugav. Millegi sellise peale lihtsalt ei tule. Tänaseks on nädal möödunud ja mu käed näevad ikka veel kohtutavad välja. Köik sörmed kestendavad ja käelabad on suurte tume pruunide laikudega. Loodan vaid, et kogu see jama arme ei jäta.

Päev pärast rannapidu tuli meie metsakommuuni seesama Marcos, kes mind Tatianani juhatas. Ta oli teepealt kaasa kutsunud ühe noormehe, kelle nimi oli ka Raul. Ta oli mehhiklane, 23 aastane ja nägi välja nagu seebika meespeategelane. Me olime kommuuni köige nooremad ja saime hästi läbi. Ta oli kaheks nädalaks Mexicosse ringi rändama tulnud ja tahtis näha vöimalikult vähese rahaga vöimalikult palju, täpselt nagu mina. Ühendasime jöud ja söitsime hääletades Chichen Itzasse.

See tundus liiga lihtne. Esimene auto, millele pöialt vibutasime vöttis meid peale. Önneks oli Raul suurepärane latatara ja sai igaühega alati jutupeale, mina ainult naeratasin ja olin niisama nunnu. Järgmine autojuht tegi meiega peatuse ühe maa-aluse järve [cenote] juures, kus sai ujuda (Mexicos leidub selliseid rohkesti). Ma ei tea miks inimesed üldse bussiga söidavad.

Aga meie sihtkohas Chichen Itzas asuvad Yucatani poolsaare paremini säilinud ja kuulsamad Mayade varemed. Keset linnakut toretseb suurepärane El Castillo püramiid, mis on sisuliselt nagu suur kivist Mayade kalender. See ehitis on täielik astronoomiline ja arhidektuuriline ime. Kaks korda aastas (märtsis ja septembris) tekitab päike selle pöhjapoolsel küljel varjude mängu, mis jätab mulje trepist üles looklevast maost. Selle püramiidi sisse on ehitatud veel üks püramiid, mis ilmselt oli hauakamber. Veel 8 aastat tagasi sai minna nii püramiidi sisse kui ronida selle tippu, täna jookseb ehitise ümber range traataed. Piisas ühest önnetult alla kukkunud turistist...

Järgmine päev hääletasime Rauliga Tulumi. See on armas ranna äärne linnake. Lebasime pool päeva kuumal rannaliival, ulpisime taevasinises ookeanis, rääkisime maailmast, reisimisest ja önnelik olemisest. Kohe rannaäärsel kaljul laiuvad järjekordsed Mayade varemed. Seegi on muljetavaldav vaatamisväärsus. Nende müüride vahel seistes laiub sinu ees terve Atlandi ookean. Seal, pilguga silmapiiri püüdes ununeb aeg ja korraks tekib tunne, see vesi ja see kaljunukk ongi kogu maailm.

Edasi hääletasime järgmise autoga Playa del Carmenisse. See on kohutav ameerika turistide meka McDonaldsi ja Starbucksiga, aga kui pidu tahad, siis seal saab. Ostsime pudeli rummi ja istusime paadisillale keelt kastma. Öö oli nii soe, aegajalt puhus tuul ookeani poolt jahedamat öhku ja vesi laksus örnalt vastu sillapalke. Mu valge kleit lehvis tuuleiilis ja rumm maitses iga lonksuga magusam. lobisesime köigiga, kes mööda käisid ja jagasime meelsasti oma rummi.

Mönusas meeleolus üritasime erinevatesse klubidesse sisse saada, aga nad köik küsisid hinge hinda ja meil oli vöimalikult väikse eelarvega väljasöit. Ronisime mingisse rannabaari üle aia, aga nad viskasid meid tuldud teed tagasi välja. Sõime parema meelega viimase raha eest vöileiva ja kadusime magama. Meile meeldibki metsas rohkem.

The one with Tatiana

2011-05-08T19:13:00.000-07:00

Mu uus nuustik oli suurepärane. Pani mind jälle inimesena tundma. Isegi kui pesemiseks oli vaid leige vesi ja dušširuumi seinal loivas igasuguseid elukaid.

Suureks heameeleks leidsin Rauli hiljem uuesti restoranist. Ta ikkagi oli päris. Söime koos öhtust. Mu köht oli ikka veel hell ja ma ei julgenud eriti midagi sinna juurde pista. Tellisin röstitud saia küüslaugu vöiga. Raul töi autost kaks avokaadot. Klaas punast veini ja ma vannun- see oli köige ilusam söögikord mu elus.

Hommikul vöttis Raul mind jälle linna kaasa, aga öues oli vähemalt 45 kraadi ja me läksime tema juurde varju. Suitsetasime, vaatasime mingit veidrat Jaapani animafilmi ja mul oli jälle aeg minna. Mul oli vaja leida see müstiline naine Tatiana ja tema pungalo keset metsa, millest Marcos rääkinud oli.

Jöudsin Tulumi hommikul kell 6. Siit edasi teadsin vaid, et mul on vaja jöuda 31 kilomeetripostini Cobá suunas. Istusin 4 tundi bussijaamas. Seal oli tasuta WiFi. Aga Google Map kilomeetriposte ei näita :D Kirjutasin öele, kus olen ja kuhu poole minema hakkan ning soovitasin umbes sealt kandist mind otsima hakata kui ma 3 päeva jooksul ühendust ei vöta.

Olen vist korra juba öelnud- kui sa ei tea kuhu sa minema pead, ei saa sa ära eksida. Sedapuhku see teadmine mind väga ei rahustanud. Suure seljakotiga, 40 kraadises kuumuses, keset tühja välja, kuhu järjekordne buss mind maha jättis, oli korraks üsnagi öövastav. Aga mul ei jäänud muud üle kui see Tatiana üles leida.

31 kilomeetriposti juurest läks töepoolest kitsuke kruusatee metsa. Kaotada ei olnud mul ju midagi, läksin vaatama. Saja meetri pärast leidsin majakese ja siis veel ühe. Üks neiu riisus tänavat. Ja usu vöi ei, see oligi Tatiana kodu. Ta ei olnud hetkel kodus, aga riisuv neiu näis minusugustega harjunud olevat, pakkus istuda ja oodata.

Hoovi vuras must VolksWageni pörnikas, roolis noor, pikkade lokkis juustega naine- palju kuuldud Tatiana. Temast kiirgas nii palju röömu, energiat ja headust, et köik kohad said seda täis. Istusime hetkeks ja juba oli tal uus plaan minna Playa del Carmenisse peole. Ma ei suutnud uskuda, aga tema pörnikasse mahtus viis inimest ja koer.

Tatiana on 34. Oma varase nooruse töötas ta Cancunis (see on pöhiline turisti linn, umbes nagu Miami) animaatorina. Pöhimötteliselt maksti talle rämeda peo panemise eest. Hiljem hakkas tegelema kinnisvaraga, ostis endale paar korterit ja 10 hektarit maad, tüdines töötamisest, rentis korterid välja, ehitas oma maalapile palmi lehtedest katusega pungalo ja jäigi sinna paikseks. Nüüd on ta eesmärk luua selline kommuun, kuhu köik head inimesed saavad tulla ja koos olla. Et midagi teha oleks, kasvatab ta idusid. Idud on köige ideaalsem kütus, mida sa saad oma kehale anda.

Ja nii see elu seal ongi- möned tunnid aias tööd ja siis igaüks ise vaatab, mis teha tahab. Enamus ajast läks ikka ölle joomiseks ja kanepi suitsetamiseks. Siis mängiti kaarte vöi trumme, räägiti niisama juttu ja tehti koos süüa. Love, piece and happiness! Töeline hipi paradiis.

Mul kulus ikka päris kaua, enne kui ma seal rahu sain. Igal öhtul kui päike looja läks ja ööelukad mu katuses sahistama hakkasid, mötlesin, et homme hakkan edasi minema. Aga iga päev juhtus jälle midagi pönevat, tuli uusi inimesi, istutasime uusi taimi ning nii selle koha kui Tatiana olemus ja energia on lihtsalt sedavörd paeluvad, et löpuks tundus hea möte möneks ajaks paigale jääda.

The one with the shamaan

2011-05-07T14:24:00.000-07:00

Esimest korda elus saatsin restoranis toidu kööki tagasi, sest see oli riknenud. Ma kujutan ette kui raske on 45 kraadises džunglis toit värske hoida. Kuumas kliimas peab eurooplane üle üldse eriliselt ette vaatama, mis ja kust suhu pistab. Eelmises linnas olin juba midagi ebatervet söönud ja kogu tee bussis hoidsin hinge kinni, et pöhja alt ära ei lööks.

Önneks oli mul hea seltskond. Üksi teel olles olen üsnagi agressiivseks kasvanud ja astun julgelt ligi igale ühele, kes mind huvitab. Istusin eelmisest öhtust tuttava näoga ettekandja lauda, Marcos oli ta nimi. Ta nägi välja nagu tal on nii mönigi lugu varuks. Selgus, et ta on pool oma elu USAs eland, Vietnamis kopteri piloot olnud, Mexicos shamaanide juures öppinud, möned ravimid välja töödanud, kusagilt oma maadelt maagilist savi leidnud, mis köiki maailma haiguseid parandab ja see on ainult jäämäe tipu osa tema lugudest. Nüüd elab ta El Pachanis, viib läbi erinevaid rituaale ja tseremooniaid, teeb massaaže ja ravib haigeid.

Vahepeal ühines meiega veel üks tüüp, inglane, David. Ta ei olnud shamaan. Ta oli mootorratta turist. Rentis oma Londoni korteri välja, pakkis asjad ja asus oma kaherattalisel söbral maailmale ringi peale tegema. Kokku on ta selleks arvestanud 5 aastat, praegu on käsil kolmas. Ma ei julgend mainidagi, et mulle on kolm kuudki juba liiga palju.

Ja siis ilmus veel üks tüüp, Raul. Selline pikk, pika musta patsiga ja pealuudest kaelakeega. No tema oli küll shamaan, nagu filmis. Päris elus töötab ta Palenques giidina. Hirmutavalt tark mees. Vaesest kodust pärit, pidi kooli pooleli jätma ja perele raha teenima. Pages üle piiri Ameerikasse, tegi juhutöid, siis otsustas, et kuhugi jöudmiseks peab ikkagi öppima. Sealt edasi hakkaski end ise harima, elas shamaanide juures, öppis anatoomiat, ajalugu, astronoomiat jne. Elas päris head elu kuni ühel hetkel tüdines maailmast ja kolis metsa tagasi. Kui raha vaja on, siis teeb suurtele gruppidele Mayade varemetes tuure ja aegajalt viib läbi tseremooniaid ja teeb niisama showd.

Istusime seal köik koos, rääkisime elust, arutasime, kuhu ma edasi peaks minema, mida kindlasti nägema. Marcos rääkis mulle ühest naisest, kellel on Tulumis, metsa sees mingi pungalo ja seal on nagu mingi kommuun, kus inimesed tsillivad, kasvatavad idusid ja naudivad elu. Tundus pönev. Aga Raul ja David arvasid, et ma ei peaks üldse kuhugi kiirustama vaid veel El Pachanis chillima.

Plaani mul ju polnud, nüüd olid vähemalt inimesed kellega aega veeta. Olin oma nuustiku teel olles kaotanud ja seal džungli kuumuses hakkas nahka kooruma ja üldse jube ebamugav oli. Raul oli just linnapoole minemas ja oli nõus mind poodi viima. Võibolla ma usaldan inimesi liialt ja ma ei peaks igasse autosse istuma, aga ta tundus ohutu ja lubas, et ei kaota mind kuhugi džunglisse ära. Ja mulle meeldib kohalikega koos, nii näeb ja kogeb palju rohkem.

Tagasiteel läksime tema juurest läbi, ta rullis sigari suuruse jointi. Kartsin, et ta suitsetab seda homseni, aga ta väitis, et tömbab 2 sellist, enne kui tööle läheb. Harjumise asi. Aitasin teda sellega...

Ma kujutan ette, mis tunne seda juttu lugeda on- Mary, sa oled hull, lähed mingi lambi tüübiga, lambi kohta, suitsetad lambi jointi. Arvasin ise ka nii. Ma ei tea kust see tuleb, aga ma usaldan oma instinkte. Raul ütleb, et see on naiselik intuitsioon :D

Mulle meeldib, kuidas kanep möjub. Arvan ikka veel, et see vöiks legaalne olla. Selle joove on kordades ohutum ja nauditavam kui alkohol. See paneb maailma seisma, laseb nautida hetke ja ise ennast.

Istusime kahekesi Rauli majakese terrassil. Seal oli nii rahulik ja vaikne. Ta rääkis mulle lugusid mayadest, tähtedest, maailmast, tulevikust ja köigest muust, mis pähe tuli. Mulle meeldis teda kuulata. Ta tundus ebareaalne. Siis ta pakkus, et vöib mulle massaazi teha. Loomulikult olin juba oma peas igasugused tsenaariumid läbi mänginud ja välja möelnud vöimalikud pögenemisteed, aga mu köhutunne lubas, et see köik on ohutu. Ja mul on hea meel, et ma seda vöimalust käest ei lasknud. Ta ragistas köiki konte mu kehas ja venitas vist igat lihast. See oli fantastiline tunne.

Siis söidutas ta mind hostelisse tagasi, tänas hea seltskonna eest, puistas veel möned tarkuse terad ja jättis nägemiseni. Siia maani mötlen vahel, et ta ei olnud päris...

The one with the dzungle

2011-05-06T11:46:00.000-07:00

Söitsin 6 tundi bussiga mägisest Kesk-Mexicost uue seatud eesmärgi poole idas. Köik, mis aknast paistis oli hingematvalt ilus. Midagi sellist näeb National Geographicu kanalist. Lugematu hulk rohelisi toone, puud, mis kasvatavad kookost, banaani, mangot ja jumal teab mida. Kord viis tee läbi tiheda padriku, kord ülesmäge, lastes kogu ilu otsekui platvormilt imetleda, kord mööda kitsast kurvilist teed läbi kirjude külade, kus aeg näis seisvat.

Toonitatud klaasid ja öhukonditsioneer ei lase aimatagi milline leitsak ja niiskus väljas valitseb. Saabusin loojangul. Bussist väljudes löin ennast vastu kuuma öhku ära, isegi tuuleiil pöletas. Mul ei olnud aimugi kuhu ja kas edasi.

Igal ühel on asjadest omad arusamad ja nii ei saagi asjade üle otsustada, enne kui oma silmaga ära näed. Vötsin takso ja lasin end söidutada kohta, millest kuulnud olin. Väljas oli pime, löhnas nagu hein. Olen oma reisil pidevas teadmatuses. Ma ei ehita mingeid ootusi, ma saabun ja hindan kohapeal, aga see koht vöttis mind jalust. Keset pimedat dzunglit, ihuüksi oma pagasi, möiraahvide ja miljoni ööelajaga, kelle territooriumile olin tunginud. Hetkeks kartsin isegi oma seljakotti.

Olin El Pachanis. See on omamoodi pungalote külake, kus 15 aastat tagasi peatusid enamasti geoloogid ja muud teadlased, kes ümbritsevas džunglis Palenque Mayade varemeid uurimas käisid. Täna on see omamoodi rändurhipide koht, kus odava raha eest saab peatuda, süüa, pidutseda ja/vöi valikuliselt psühhodeelseid aineid tarbida.

Toetasin oma koti voodile ja ei olnud kindel kas olen vaimselt ja füüsiliselt nii tugev, et öö selles onnis veeta. Kuulsin kuidas pambuset katuses putukad sahistasid, laes rippus ventilaator ja lambipirn. Askeetlik...

Öhuniiskus oli vähemalt 100%, külm dušš andis julgust juurde. Läksin inimesi otsima. Üle jöe viis valgustatud sild ja edasi kitsas jalgrada, mille löpus paistis ödus taverna. Liitusin mingi seltskonnaga, kelle hele nahk ja blond juus viitas Euroopa päritolule- seljakotituristid nagu minagi. Rääkisime tühjast tähjast, omasugustega on see lihtne. Jäin täpselt niikauaks, et oma esimesest dzungli hirmust vestlusega üle saada ja naasin oma seljakoti juurde. Töstsin seinal konutava ritsika oma toast välja, raputasin linad puhtaks ja lasin unel end kaasa viia.

Hommikul oli köik ilus. Päike hoiab elukad eemale. Peale tassi kohvi olin valmis köigeks, mis päeval on anda. Palenques asuvad imelised Mayade varemed. Teadjad räägivad, et turistile on nähtav vaid väike osa sellest, mida dzungel tegelikult peidab. Paljugi kunagisest impeeriumist ja selle aaretest on alles avastamata. Tänaseni teadmata põhjusel hülgasid Mayad selle linna ja kadusid jäljetult. Fanaatikud usuvad, et nad leidsid tee teise dimensiooni. Kusagil dzungli sügavustest olevat leitud kolm hiiglasuurt ringi, usutakse, et need ongi nn "väravad", mida nad minekuks kasutasid. Ja väidetavalt ei ennusta nende kalender 2012 aastaks mitte maailmalöppu vaid nende väravate "taasavanemist". Elame, näeme!

Aga igatahes, need varemed, kuhu raha eest lastakse, on müstilised. Ei pea eriline teadur olema, möistmaks, et köige selle ehitamiseks 2000 aastat tagasi PIDID need inimesed mingid erilised olema.

Sündmuskohalt naastes olin jälle plaanita. Reaalsus on raske. Nii palju on teha ja näha ja käia, millestki ei taha ilma jääda, samas KÖIKE ei jöua kunagi. Valikute tegemine on paljuski önnemäng. Valisin köht täis süüa ja siis mötlema hakata.

U and me and devil makes three

The one on the road

2011-05-06T11:37:00.000-07:00

Mulle sobib see seljakoti ränduri elu. Mul on minu kott ja mina ise, ma lähen kuhu tahan ja millal tahan. Olen avastanud, et just minema hakkamise tunne ja ärevus eelseisva ees on see, mis mind toidab, see mida mul koguaeg vaja on. Teel olles juhtub nii palju ja see löbustab mind. Mulle füüsiliselt meeldib söita ühest kohast teise, eriti bussiga, see aeg on ainult minu oma.

Kell 6 hommikul ärkasin jälle uues linnas- San Cristobal. See on hispaania stiilis väike linn keset Mexicot. Olen siin 4 tundi ringi jalutanud ja pole kohanud ainsat valget inimest. Siin on fantastiline.

Täna on ülestöusmispüha viimane päev, siin lausa kihab inimestest. Neil köigil näib oma asi ajada. Tahaks siin, sellel pingil öhtuni istuda ja kogu ümbritsevat melu endasse imeda.

Kohalikud on lühikesed, tömmud ja imeliste süsimustade juustega. Nad pesevad könniteid seebiveega ja pressivad tänaval suurtest päikese kollastest apelsinidest värsket mahla. Lapsed on igal pool. Nad mängivad pori ja puuokstega vöi üritavad oma poolhambutu naeratusega sulle värvilisi kulinaid müüa.

Oma Mehhikos oldud aja jooksul olen maitsnud vilju, mille nime ega päritolu ma ei tea, jalutanud kohtades, kus valge inimene ei ole just igapäevane külaline ja näinud asju, mis Euroopas köne allagi ei tule. Mis iganes edasi juhtuma hakkab, mina olen valmis.

The one with new stops

2011-05-02T09:53:00.000-07:00

Bussiliiklus Mexicos on suurepärane. Veidi kallima pileti eest saad söita esimese klassi bussis, kus on köik mugavused ja täisvöimsusel öhukonditsioneer ning ärgates oledki jälle uues linnas.

Hämmastav kui palju erinev on iga uus koht eelmisest. Olin nüüd jõudnud kesk Mexicosse, väiksesse linna Oxaca. Siin on nii puhas ja värske. Inimesed on nii ilusad ja suure linna ebamugavusest pole siin enam juttugi. Pargid on täis peresid, köigil on aega, iga nurga peal müüakse midagi head, öhus on vürtse ja rahu. Siia vöiks pikemaks jääda.

Esimene peatus olid jällegi asteekide varemed. Sedapuhku inglise keelsete legendidega. See on hämmastav kui vähe nendest kultuuridest tegelikult teatakse. Leidude pöhjal, vöib paika panna nende toitumisharjumused, töö ja elustiili, leidub kirjeid nende jumalustest ja tseremooniatest, aga kuidas nad need püramiidid ehitasid, kas ohverdati pallimängu vöitnud vöi kaotanud meeskond vöi kuidas kurat nad Pii väärtuse välja arvutasid, saame vaid oletada.

Päike kõrvetas jälle lagipähe. Mu tervis oli tublisti paranenud ja sain köigest viimast vötta. Tagasiteel pöikasime läbi kohaliku turu. See koht oli ebamaine. Ma ei usu, et kusagil maailmas on niiiiii palju manti korraga ühes kohas. Poolt pakutavast polnud ma elu sees näinud: kimpudeks köidetud ürdid ja maitsetaimed, kottide kaupa vürtse, igas kujus ja toonis juurikaid ning marju, virnade viisi puuvilju ja olluseid, mille söögikölblikuses ma kindel ei tahtnud olla. Müüjad olid lahked, kutsusid maitsma ja tahtsid kangesti kaupa teha. Ma söin esimest korda mangot. Otse letilt ja näppudega, see maitses nagu taevas. Ostsime pätsi saia ja pehmeks küpsenud avokaado. Istusime mingi räpase laua taha, tädi müüs meile ölut ja pakkus avokaado saia peale soola ja pipart, ei kuskilt ilmus šombreeroga mariachi ning mängis meile pilliloo. Mexico on fantastiline!

The one with Mexico City

2011-05-02T09:51:00.000-07:00

Ma tulin Miami Beachilt- shokolaadi pruun, miniseelikus ja körgete kingadega... Mu 16 kilone seljakott ja Mexico City 18 kraadi oli terav kontrast mu riietusele ja sellele kust tulnud olin.

See linn on räpane ja raske. Need inimesed on kuidagi kinnised, neil tundub olevat ebamugav ja nad on igalpool. Nad ei meeldi mulle ja see tunne näis olevat vastastikune. Ilmselt kirjutas mu umbkeelsus ja blond juus *"GRINGO" mulle nätaki otsaette.

3 tunnine lennukisöit öhukonditsiooneeris ja magamata öö ei olnud mu tervislikku seisundit just parandanud. Tegin tiiru südalinnas. Mu saabumine oli sattunud ülestöusmispühade peale ja see rahvamass tahtis mind lämmatada. Pögenesin keskväljaku katedraali. See oli imeline ehitis. Mulle meeldivad kirikud. Ma ei kuulu ühtegi usulahku ja vöin kogu Piibli töe kergelt kahtluse alla seada, aga iga pühakoda on minujaoks eriline paik. Nende ehitiste suurus, seinte kindlus ja detailide rohkus tekitab minus teatavat aukartust nende inimeste ees, kes köigesse sellesse päriselt usuvad. Nende usk, on minu jaoks püha.

Jäin suure ristilöödud Jeesuse kuju ette istuma, keegi mängis orelit. Need möned minutid olid müstilised. Kölab nagu klišee, aga mul on tunne, et seal, keset Mexico Cityt, selle kulla ja nikerdustega kaunistatud kuju ees, sölmisin ma Jumalaga rahu...

Tagasi hostelis leidsin mingid tsikid, tegime ühed tequilad, aga mu keha tundus palavikus ja kurk valutas, olin sunnitud kotile ära kobima. Järgmisel hommikul läksime koos ajalooga tutvuma, tuleb välja, et kogu Kesk-Ameerika on seda rohkelt täis ;)

Teotihuacan oli omal ajal Mexico köige suurem linn. Selle tänaseni säilinud püramiidid pärinevad esimesest sajandist ja kuigi ülejäänud linnast on alles vaid fragmendid, laseb see, mis alles on päris hästi ettekujutada, asteekide kunagist vöimsust ja rikkust. Ei 40 kraadine kuumus ega kurguvalu ei takistanud mind piilumast iga nurga taha ega ronimast iga püramiidi tippu. See oli päris muljetavaldav kogemus. Kahjuks olid köik märgid ja legendid hispaania keelsed ja meie ainus giid oli Lonely Planeti 2000 aasta eksemplar. Aga seltskond oli tore ja me ei hoolinud, et iga katkise kivi juures uut loengut ei peetud.

Plaanisin öhtul uude linna söita, aga mu keha arvas, et tahab veel veidi puhata. Oligi parem, sain uutelt tuttavatelt rohkem asju pärida. Üks neiudest oli Austraaliasth pärit, elas Californias ja oli just tulnud 2 kuuliselt seljakotireisilt Kesk-Ameerikas. Panime koos kirja köik olulised kohad, kus ma lihtsalt PEAN ära käima ja jöime veel ühed tequilad- Arriva! Uuel hommikul käisime Mehhiko Antropoloogia muuseumis, see on Ameerika suurim ja sinna on kokku kogutud köik tähtsamad ning väärtuslikumad leiud varemetest üle Kesk-Ameerika.

Öhtul jöime austraallasega viimased tequilad ja mul oli aeg jälle edasi minna. Seekord juba kindla sihi ja üle keskmise teadmistega.

*GRINGO - on söna, mida mehiklased kasutavad ameeriklaste kohta. See tuleb eelmise sajandi revolutsiooni ajast, kui ameeriklased tulid siia rahu rikkuma. Nende mundri värv oli roheline ja mehiklased hüüdsid neile -"Green go! Green go!"

The one with the Irish

2011-05-02T09:48:00.000-07:00

Ühel õhtul, kui rannast jooksmast tulin, oli mu hosteli toas järjekordne uustulnuk. Ta oli Iirimaalt pärit ja saabus just ringreisilt Kesk-Ameerikast. Rääkisime möned viisakused, nagu ikka uute toakaaslastega kombeks on: "kust sa tuled, kuhu lähed, kaua oled teel, kus on hea ja kus on odav jne". Terve selle aja soris ta oma kotis ja avastas siis, et oli oma krediitkaardi unustanud padjapüüri sisse viimases hostelis, Nikaraaguas...

Ma nii ei tahtnud tema nahas olla. Ta oli Miamisse tulnud üheks ööks ja pidi järgmine hommik söitma San Franciscosse, ta taskus oli 3 dollarit. Ma olen kuulnud, kuidas omal ajal tuldi "vanast maailmast" Ameerikasse veel vähemaga ja hakati "köikide vöimaluste maal" miljoneid teenima, aga mul oli tunne, et see ei ole üks neist lugudest.

No ega siit edasi just palju vöimalusi ei olnud. Ta kirjutas oma öele, et too vana krediitkaardi sulgeks ning tagavara krediitkaardile raha kannaks. Nüüd jäi ainult oodata, et Euroopas päev algaks.

Teadmatuses oma önnetust olukorrast, oli neiu viimase sularaha lennujaama Tax Frees odavale rummile kulutanud ja jumal tänatud, sest selline seis kisendas paari terava järele. Mul oli voodi all pakk kröpsu ja nii ta läks- öö Miami Beachil ja pudel rummi.

Käisime mingil peol, kus letil tantsis Michael Jackson, söime pizzat, arutasime maailma asju ja otsustasime, et ma pean minema Nicaraaguasse. Ta jutustas, et seal on üks küla, kus üks noor ameeriklane peab hostelit. Selle koha leidmiseks peab teadma, kus ja mis see on ja kui su nägu neile ei meeldi, siis nad sind sinna ei vöta. Ta lasi sellel köigel kölada nii, nagu seal olekski paradiis.

Vöite ise ette kujutada hommikut peale liitrit rummi. Kulminatsiooniks olin öösel pudeli coolat oma kotis ümber valanud ja mu mobiiltelefon oli veel rohkem katki kui ma ise. Ka iirlasel oli paremaid hommikuid olnud. Öde oli pangaga asjad korda saanud, aga raha pidi laekuma uue nädala alguses. Peale ahastust ja mönda pisarat, tundus mulle, et tema vajab mu SOS olukorraks hoitud raha rohkem kui mina ja andsin talle 50 dollarit. Rohkem ta ei olnud nöus vötma ja sellegi lubas ülekandega tagastada.

Koos iirlasega lahkus Miamist ka hea ilm. Jalutasin kesklinna, pettusin selles hingepöhjani, naasin hostelisse just enne vihmasadu ja jäin magama. Ma ei saanudki aru kas see oli pohmakas vöi päikesepiste vöi öhk konditsioneerist, igatahes tundsin ennast erakordselt halvasti. Järgmisel hommikul (endiselt sita enesetundega) ostsin ühe otsa pileti Mehhikosse ja läksin tagasi voodisse. Uueks seikluseks oli vaja välja puhata.

The one with all the beach

2011-04-27T07:47:00.000-07:00

Nii abivalmeid inimesi kui Miamis, pole ammu mu teele sattunud. Neegripoisid töid mind lepitud kohta ja kutsusid nädalavahetuseks rannapeole. Onu bussijaamas andis mulle oma sooduspileti, järgmine onu, kellelt teed küsisin, jättis mulle oma telefoni numbri, kui mul peaks veel abi vaja minema ja tädi baareti taga, lubas aidata tööd leida. Seda kõike ühe öhtu jooksul. See linn näis paljulubav.

Järgmise päeva veetsin rannas. See oli täpselt see, millest ma unistanud olin- kuum rannaliiv, lainetav ookean ja imeilusad inimesed. Nad teevad palju trenni- jooksevad, söidavad rataste vöi rula vöi rulluiskudega. Laiemate ölgadega poisid vehivad oma lihastega ranna äärde ehitatud primitiivses jöusaalis.

Aga seda rahu, mida ma siit otsima olin tulnud, ei tekkinud. Ma ei teadnud, kas otsida korter vöi uurida töökohta vöi oodata ja vaadata. Rannaäärsed stuudiotoad maksid 1100-1200 dollarit kuu, töötamiseks oleks vaja luba vöi vähemalt algelist hispaania keele oskust, ootamine tähendas rohkelt tühja kulutamist.
Otsustasin vähem möelda, vötta 1 nädal, nautida päikest ja üksinda olemist ning siis edasi vaatama hakata.

Aga kalliks läks see plaan. Miami Beach on ilmselgelt rahakamate inimeste koht. Olin üsna veendunud, et kauaks ma jääda ei saa. Selg oligi juba päikesest pölend ja hing ihkas jälle millegi uue järele. Möistsin, et see köik oleks oluliselt lihtsam, kui ma teaks, mida otsin.

The one with Miami Beach

2011-04-27T07:44:00.000-07:00

Ostsin üheotsa rongipileti NYst Miamisse. Selline ettevõtmine maksis 230 dollarit ja kulutas täpselt 27 tundi.

Aga see oli seda väärt. Sain läbi sõita kogu idaranniku ja nautida restorani vagunis kohvi rüübates kogu teele jäävat ilu. 27 tunni jooksul muutus linn aguliks, agul könnumaaks, könnumaa külaks ja siis metsaks ja siis uueks linnaks. Uinudes oli aknataga talvest räsitud parasvöötme hallus, ärgates paistis körvetav päike, metsad lokkasid kõikvõimalikes rohelistes toonides ja uhkeldasid liikidega, mida ma enne näinudki ei olnud.

No ja siis jäi rong seisma. Viimane peatus- Miami, Florida. Vinnasin matkakoti selga, sasisin näppudega soengu kohevaks ja astusin ikka veel kuuma öhtu päikse kätte.

Rongijaam oli väike kandiline majake, aeg hiline ja inimesi ei liikunud. Taksofonide juures rippus värviline reklaamleht -kuhu minna, mida teha Miamis. Kirjutasin odavaima hinnaga hosteli aadressi üles, lihtsalt, et oleks suund, mida võtta. Välisukse kohal oli kulunud kiri- Welcome to Miami. Midagi nii askeetlikku ma ei olnud oodanud.

Istusin maja ette pingile linna kaarti uurima ja läitsin sigareti. Mulle meeldib kuidas see kuumas kliimas maitseb. Pärisin paarilt pingil istuvalt isendilt, kuidas linna saab ja kuhu üldse minna, nad ei olnud kohalikud. Mustanahaline neiu mu kõrval oli Miami ülikooli vahetusöpilaseks tulnud, talle oli lubatud vastu tulla. Neiu oli nõus oma söpradelt uurima, kus mu valitud hostel asub ja kui teele jääb, ka ära viskama.

Ja siis peatus meie ees valge mikrobuss- mu uue tuttava sõbrad. Neid oli seal masinas 5, nad olid köik mustemad kui öö ja lubasid paljulubava irvitusega mind soovitud sihtkohta söidutada. Varem vöi hiljem peame me köik oma hirmudega silmitsi seisma ja jänesed shampust ei joo.

Ma ei teadnud kuhu nad mind viivad, aga see on lihtne kui sa isegi ei tea, kuhu sa minema pead. Neegripoiss lükkas CD plaadi masinasse, keeras heli põhja ja andis gaasi. Sättisin ennast mugavamalt istmele ja mötlesin, kas ma oma seljakoti jöuan kaasa haarata kui hoo pealt välja on vaja hüpata, vöi jääb see muridele saagiks.

The one with the family

2011-04-21T09:15:00.000-07:00

Kõige rohkem olingi hädas, mida viia Heli lastele. Nad kõik olid mu tulekust teadlikud ja ma ju lihtsalt pidin tekitatud ootustele vastama.

Heli on minu vana hea söber keska ajast. Ta on suurte siniste silmadega, ööbikuhäälne tütarlaps, kelle ruumi ilmumist on võimatu mitte märgata. Nüüd juba kolm aastat elab Heli Ameerikas, NY lähedal ja aitab ühes šoti päritoluga peres lapsi kasvatada. See on täitsa tore töö kui satud heasse perre. Helil on õnneks nii läinud.

Pere isa ja ema on nii tüüpilised ameeriklased, täpselt nagu Holliwoodi filmist. Peale edutuid katseid ise lapsi saada, otsustasid nad läbi teha pika ja kuluka lapsendamise protsessi ja said oma perre mehhiko juurtega tüdruku, Lily, kes on nüüd juba kaheksane. Teise lapse saamiseks tehti viljakusravi, mille tulemuseks önnistati pere lausa kaksikutega. Sienna ja Taylor on nüüd 4 aastased ja vanus on ainuke parameeter, mis neil sarnane on.

Imeline oli vaadata kui oluline Heli sellele perele on. Ja mitte ainult lastele vaid vanematele ja vanavanematele ja üldse kogu suguvõsale. Aga nad on kõik armsad inimesed ja on Helile nagu päris perekond.

Nädalaga selles peres sain täieliku ameerika elamuse. Ühised öhtusöögid suure laua taga, söögipalve ja juturingiga, kus kõik saavad rääkida oma päeva paremast osast. Menüüs makaronid juustuga, burger vöi hot dog (ei tule üllatusena).

Ka traagikat mahtus sellesse nädalasse- laste koer suri vanadusse. See oli ühtaegu kurb ja naljakas olukord. Need lapsed lihtsalt nutsid südantlöhestavalt, nagu mehiko seebikas. Et tujusid röömustada viisime suure kaotuse üleelanud lapsukesed järgmisel päeval supermarketisse, mängukaru poodi. Aga see ei olnud mingi lihtne pood, seal sai vabalt valitud looma endale ise teha. Müüja tädi lasi tühja nuku masinast vatti täis, laps sai sinna oma käega väikese riidest südamekese sisse panna ja siis õmmeldi asi kokku. Edasi sai arvuti programmiga oma uuele lelule nime anda ja sellele vastava sünnitunnistuse printida. Ja loomulikult anti kaasa tasuta kandekott.

Ausalt öeldes jäin neid pönne isegi igatsema. Päris palju sai nalja. Neile meeldis mulle õpetada ja seletada kõiki ameerika asju, mida ma ei teadnud. Lagi oli muidugi, kui Taylor tuli värvilise paberi pakiga ja küsis kas ma ikka tean, mis need on.

Aga mu tee viis edasi. Olin küllalt Heli aega viitnud ja pere külalislahkust tarvitanud. Mind tõmbasid Miami liivarannad, helesinine ookean ja kuumalt kõrvetav päike.

The one with New York

2011-04-21T09:08:00.000-07:00

No võid ju arvata, et oskad ette kujutada, milline on New York. Aga nüüd võta see ettekujutus ja korruta 110ga... Ei, tegelt isegi siis ei ole see tunne võrreldav siin päriselt olemisega. Ja ma ei kavatsegi ennast selle kirjeldusega vaevama hakata. Kuluks terve päev. Ütlen vaid, et kõik jutud ja lauluread on omal kohal.

Kahjuks jäi minu NY's olemise aeg üürikeseks. Ma üldse ei kujuta ette kaua peaks seal olema, et kõike näha ja teha. Önneks oli Heli minuga ja ta sai giidimisega päris edukalt toime.

Kuna meil ei olnud ühtegi öömaja valmis vaadatud, pidin kogu päeva oma varandust kaasa vedama. Olgu mainitud, et seljakotiga ei ole seal saginas just väga mugav.

Tegime paar peatust pöhilistes turistikates, trehvasime paari kuulsust ja sõime masinajäätist.
Kui mujal maailmas võib aega võtta, et leida head rahvuskööki, siis Ameerikas on see imelihtne- McDonalds! Hahaha! Korralik quaterbounder with cheese ja õhtu võib edasi minna.

Meenus, et NY's on Eesti maja ja uudishimu ajas meid sinna kohale. Vöörsil on kaasmaalne ikka midagi muud.
Jõudsime täpselt naiskoori proovi lõpuks. Maja oli siginat saginat täis. Kohviku tädi püüdis mu esimesest lausest ö tähe ja tema vahetuses olid saarlased täiega teretulnud. Jõime Vana Tallinnat ja lobisesime väliseesti vanatädidega. Lõpuks läks loomulikult lauluks ja tegime veel ühed joogid. Korralik simman.

Lasime teadjamatel enestele öömaja juhatada, kontrollisime, et lutikaid ei ole, tegime näod pähe ja läksime ööelu otsima. Kuidagi vaikne oli too öö. Ei tea, kas jäime hilja peale vöi liikusime vales kandis. Mingi popika ööklubi pileti eest küsiti 50 dollarit. Rikaste inimeste asi... Meie läksime suvalisse iiri bubisse, mille DJ nägi välja nagu Gerald Butler ja meil oli väga lõbus.

Hommikul istusime 3 tundi Starbucksis, jõime kohvi ja mõtlesime, mis ma oma eluga pihta hakkan. Plaan oli sõita päevaks Washingtoni, aga seal olid just eelarve arutamisega seoses rahutused ja kõik asutused streikisid. Nii otsustasin Heli tagasi koju Conneticuti saata ja ostsin üheotsa rongipileti Miamisse.

The one with going again

2011-04-13T16:45:00.000-07:00

Bless me father for I have sinned, it's almost a year from my last confession.

Endalegi üllatuseks, ei ole ma siia nii pikka aega postitanud sõnagi. Kirjutamine on minu jaoks lihtsalt rohkelt aega ja süvenemist nõudev protsess. Ma tahan, et siin ei oleks kirjas ainult sõnad, ma tahan, et need sõnad räägiksid lugu. Täpselt nii, et oleks huvitav lugeda ja täpselt nii, et ma oleksin saanud kõik ära öelda.

Ma ei jätka, kus jäin pooleli, jätkan sealt kust ise tahan...

Ma ei oska öelda, kas minu püsimatus on minu vaba tahe vöi mulle sisse kodeeritud meeleseisund. Paigale jäämine tekitab rahutust ja ärritab olemist. Tahan koguaeg minna ja teel olla ja jõuda.

Veel üks suvi Kreetal oleks mõnes mõttes tähendanud paigalseisu. Ma ei saa öelda, et seal ei oleks enam midagi teha vöi, et mul oleks küllalt saanud. Maailm on lihtsalt liiga suur ja ettevõtlik eluiga liiga lühike, et kolmas aasta seda paradiisi saart oleks olnud raiskamine.

Miks Ameerika? Selle vastusega jään ikka veel hätta. Kõige raskem kaalukausi kivi on vist ikka päike. Ma ei ole eriline Aasia sõber ja valge tüdruk üksi Aafrikas oleks isegi mulle liiga palju ning selleks ajaks kui Euroopas kuumaks läheb, oleks ma kodus ärevusest ilmselt krohvi söönud. Nii tekkiski see Miami mõte- ookean, pidu, ilusad inimesed ja loomulikult peategelane- PÄIKE!

Praeguseks olen viibinud 24 tundi rongis, teel NY'st Miamisse ja töele ruumi tehes, pean tunnistama, et mõte kodu voodist ja kindlast sissetulekust on seikluste janu tuure natuke maha kruvinud.

Muidugi on põnev kui ei tea, mis edasi saab, aga päris lageda taeva all ka magada ei tahaks. Nii vana olen juba küll.

Õnneks on õues 40 kraadi ja minu peatus on Miami Beach. Niipea kui varbad ookeani olen pistnud ja joonud lonksu Kadri Aani kaasa pandud ürdilikööri, olen jälle kuulikindel.

The one with Vesuvios vol 2

2010-10-03T04:43:00.000-07:00

Ega siin lihtne ei ole olnud. Ei see ega möödunud aasta. Töö mentaliteet, vahendid, viis ja motivatsioon on teine. Olla ilus, viisakas, söbralik, töökas ja tore 7 päeva nädalas ja 6 kuud järjest, on proovikivi ka tugevamatele. Nii ongi septembri lõpuks enamus kohtades teenindus nii kehv, et kuhugi taha maha istuda. Näod lähevad üha hallimaks ja õlad vajuvad üha enam longu. Önneks ei ole enam palju jäänud.

Mäletan, kuidas mul mullu oli siia -Vesuvio restorani- ikka väga raske sisse sulada. Iga päev oli katsumus, võitmaks selle kollektiivi respekti ja omaksvõttu, tõestamaks, et ma ei ole mingi lihtne Ida-Bloki blondiin, vaid mul ka on ikka midagi kõrvade vahel ja ma ka suudan midagi sellele kohale pakkuda. Mäletan, kuidas kartsin oma ülemust, Georgiost, nagu tuld. Ta on selline kahe meetrine suure ninaga ja kurja näoga mees. Iga kord kui mõne klaasi lõhkusin, kartsin, et ta tõuseb püsti ja ütleb – „Maria, mine siit ära!“. Nüüd mõistan, et ta nautis mu hirmu ja tegi meelega oma kurja nägu. Tegelikult on ta tore mees ja hooaja lõpuks olin ma ta täielik soosik. Kui oma viimasel päeval läksin hüvasti jätma, andis ta mulle 200 euri palga lisa. Jana (minu teine ülemus, Georgoise naine) ütles, et see on selleks, et saaksin osta „some warm clothes for your FUCKING cold Estonia“, Georgios raputas pead ja ütles: See on see raha, mille eest sa järgmise aasta tagasisõidu pileti ostad!“

Teine täielik proovikivi oli juba mainitud Jana. Ta on Serbiast pärit, tuli siia 15 aastat tagasi puhkusele, jäi tööle, leidis oma Georgiose, abiellus, sai lapse ja on nüüd Vesuuvios ülemuse eest. Ikka õeldakse, et naine on mehe kael, aga Jana on Georgiose kael, pea ja parem jalg. Mitte midagi ei saa ilma temata tehtud. Sihuke käre mutt... Aga ma pean ütlema, et ta on täpselt sama palju hea kui ta on keeruline. Önneks on mul seda palju edukalt arenenud diplomaatilised oskused, et olen suutnud ta välja kannatada ja omakski võtta. Ta on olnud mulle väga paljus toeks ja kui ta oma „ainult mina ja maailm“ fantaasiast maa peale tuleb, on ta suurepärane.

Minu kolmas persona imoprta on minu põhikolleeg Manolis aka Pats. Koos selle mehega oleme Vesuvio hobujõud. Ta on 37, näeb välja nagu Antonio Banderas ja Colin Farell korraga ning on loomulikult ikka veel vallaline. Mõnikord mul on tunne, et ta on rohkem naine kui mina. Kiikab pidevalt peeglisse, kohendab oma patsi, tujutseb tihti ning kaob kohe apteeki plaastrit ja sadat medikamenti ostma kui miski teda kriimustanud on. Sellegi poolest armastan teda üle kõige. Oma inglise keele on ta tänavalt õppinud ja ei oma örnemat aimu, kuidas ladina tähti kirjutada. Tihti pean aitama tal lugeda/kirjutada sönumeid mingile uuele puhkusele tulnud tsikile, kelle ta ära on sebinud. Tema on ainuke, kellel on jumala savi kui ma jälle ühe klaasi lõhun- „eeeee- Maria- its OK, klaasi vabriku mehed röömustavad!“

No ja nii ma siis labudeeringi nende kolme karakteriga ja proovin kainet mõistust hoida. Iga päev on uus seiklus ja hästi makstud õppetund.

The one with the comeback

2010-06-07T05:31:00.000-07:00

Seda peatükki olen kaua oma peas kedranud. Ei tea kas alustada sealt, kus lugu lõppes või hüpata julmalt käesolevatesse seiklustesse. Ma ei saa öelda, et ma Eestis oleks igavat elu elanud, aga niipea kui mind siia saarele tagasi lennutanud Boeingu rattad maad puudutasid on päevad uskumatut täis.

Olde Hansa viimane tööpäev oli laupäeval ja pühapäeva pärastlõunal võtsin juba suuna lõunasse. Mu siinne tööandja oli mu tulekust küll teadlik, aga täpsest kuupäevast või kellaajast kindlasti mitte. Minu seikluste himuline stiil jättis sellised pisiasjad täpsustamata.

Kui lennujaamas kohvrit ootasin üritasin ühte reisiagentuuri tädi ära rääkida, et paketireisi bussiga oma kodulinna Hersonissosesse saada, aga ta hakkas kuidagi ebamugavalt midagi keerutama ja nii meeleheitel ma ka ei olnud, et teda mingit pidi paluma hakata. See saar on mind hästi hoidnud ja omaks võtnud, siin ei karda ma midagi.

Ma ei jõudnud isegi arvama hakata, kus pool bussijaam võiks olla kui üks eelmise aasta tuttav mulle otsa koperdas. Ega ta mu nime ei mäletanud, aga ta oli autoga ja just Hersonissose poole teel ning rohkem kui hea meelega nõus mind ära viskama.

„Tere tulemast koju“ sönas sohver kui Hersonissose sisse sõitis,„Did you miss it??“

Tundsin kuidas need tuttavad tuled ja öhu soojus tõid tagasi selle rahu mu hinge, mis kõik need külmad kuud mu kodumaal mult ära olid viinud, ning vaid muigasin juhile vastuseks...

Minu Jana ja Georgious (Vesuuvio omanukud) istusid oma välikohvikus. Peatusime sinna ette ja lasime pika signaali. „Vaata, kelle ma teile tõin!!!“ hüüdis mind ära visanud tuttav (olgu siinkohal mainitud, et ta on Georgiouse suur söber). Ma hüppasin Janale kaela ja unustasin niigi vaeva näinud juhi oma kohvrit maha tõstma. Mul oli tunne nagu ma ei oleks ära olnudki.

The one with Vesuvio

2009-09-03T06:19:00.000-07:00

Kui ma oleksin turist, oleks Vesuvio mu lemmik restoran. Hee… eks ta on ka praegu minu lemmik restoran, aga seda suuresti, sest töötan seal ja mulle on nii kui nii kõik palju toredam.

Meie peamine trump on see, et asume peatänavalt veidi nurga taga ja erineme suuresti ülejäänud söögikohtadest, mis nagu seened piki rannapromenaadi pikutavad. Vesuvio on nagu taga hoov, mis on täis lilli, maitsetaimi, puid ja ilupöösaid ning üle kogu selle kupatuse laiub viinamarja väätidest katus koos päris viinamarjadega. Septembri lõpus saavad marjad küpseks, siis me hakkame neid sööma ja pakume külalistelegi (kui niigi sitt hooaeg selleks ajaks juba läbi ei ole muidugi).

Minu põhikolleeg Manolis kannab kõige elava eest selles aias tõelist isa hoolt. Kastab kõiki taimi pühaliku hoolega, räägib lilledega nagu mu ema, aga tema tõelised lemmikud on ikkagi viinamarjad. Iga tööpäeva alguses möödab ta kõigepealt pilguga palju miski kasvanud on ja kust, mida kõpitseda tuleb. Kord juhtus, et mingi liigselt mõnujooki tarbinud malaka oli ühe lillepoti üle aia ümber lükanud ja kord oli üks taim koos potiga sootuks minema taritud. Siis oli Manolis kuri nagu makaak ja sajatas üsna pika monoloogi roppusi… sealt mu keeleoskus kujunebki…

Ühel öhtul kutsus Manolis mind kavala pilguga endaga kaasa, ronis ühe laua peale ja noppis peotäie esimesi valmis saanud viinamarju. No ma olin umbes sama elevil nagu temagi, kuigi tema röömustas, et marjad nii vara valmis on ja mina, sest ma ei olnud kogu oma elu jooksul otse puuotsast viinamarju söönud. Manolis oli juhm, kui talle selle saladuse avaldasin ja arvab vist tänini, et tegin nalja.

Iga jumala päev kell viis oleme Manolisega platis, istume laua taga joome ühe mahla, kraabime kokku viimase tahtejõu ja hakkame laudu katma. Alates laudlinast kuni klaasideni ja iga jumala öhtul kell kaks kulub kogu tahtejõud sama kupatuse kokkupakkimiseks. Miski ei saa ööseks välja jääda, sest sisuliselt on kogu restoran ikkagi lageda taeva all ja joobes noorukid võivad igast laokile jäänud resto inventarist enesele lelu teha. Ma ei kujuta ette, et Manoli on kõike seda teinud järjest 10 aastat, mul on juba 3 kuuga kõigest sellest oksendamiseni.

Ent kõigest hoolimata ei saa ma üle ega ümber sellest suurest önnetundest kui tööpäev lõpeb ja ma Vesuviost koju jalutan, üle kere väsinud aga endaga jumala rahul. Kui ma selle aja üle elan, olen orderit väärt- pool aastat ilma ühegi vaba päevata rämedalt töötamist. Pärast sellist katsumust ei peagi minust enam naelu tegema, ma olen ise ülekere üks suur raudnael.

The one where Žen goes home

2009-08-06T06:32:00.001-07:00

Möödunud on 2 kuud. Oma peas olen selle aja jooksul välja mõelnud vähemalt 10 erinevat algust käesolevale sissekandele ja nüüd, kui lõpuks klaviatuuri kohal koogutan, ei meenu ükski. Võib-olla jätkan, kus pooleli jäin…

Önn ei ole ikka veel rahas. Önn on see kui tuled öösel pool kolm töölt koju, särk märg, selg valutab, jalatallad tunduvad maha tallatud maast ümmargused, aga kuukiirtes mängivate lainete aeglane kohin kõditab kõrvu ja palavast päevast ikka veel soe tuul sasib soengust ära vajunud juustes ning hingates örnalt soolast mereöhku ununeb kõik. Jääb vaid ööpimeduses piirideta näiv Vahemeri, kuu ja kaugelt kostuv ööelu kömin. Ma armastan seda kohta!

Ma armastan seda kohta ka peale seda kui mu senise elu kõige pikem kooselu suhe läbi sai. Nimelt otsustas mu elukaaslane Ženja mind siia Vahemere müütilisemale saarele maha jätta ning kui ta peale pikki ponnistusi oma kohvri luku kinni suutis venitada, lasi ta suurel metalllinnul end Eestisse tagasi kanda.

See oli tema otsus ja kuigi mul oli üsna suur roll, miks ta selle tegemist nii kaua edasi lükkas, ei tahtnud ma olla põhjus, miks ta tugevalt vastu enese tahtmist siin edasi punnitama peaks. Mõnikord võidab see, kes esimesena alla annab. Ma tean, et see ära oldud kuus kuud õpetas talle palju ja ma tean, et ta ei kahetse selle seikluse ette võtmist ja ma soovin, et kõik, see, mis ta väärt on ja mida ta nii kaua oodanud on, leiaks tema juurde tee.

Ma olen läbi kogu elu võrdlemisi üksik hunt olnud. Kuigi tulen suurest perekonnast ja vajan enda ümber pidevalt suurt seltskonda, armastan neid hetki, kus sulen kogu maailma eest ukse ja olen lihtsalt üksinda. Alates 17. jaanuarist olime Ženiga paar :D elasime kuus kuud külg külje kõrval. Oli kordi, kus me olime valmis üksteist ära sööma, aga samas teadsime, et kogu selle jama sees, saame VAID teineteisele loota, me oleme vööral saarel, vööraste inimestega ja meil ei ole mitte kedagi ega midagi muud. Ka kõige üksikum hunt kohaneb sellistes oludes karja loomaks…

Alles siis kui Žen mind lennujaamas hüvastijätuks kallistas, sain aru kui üksi ma tegelikult siia maha jään ja kui ma meie korterisse tagasi jõudsin - laual 2, kiirustades tühjaks joomata, kohvitassi, Ženja tühi voodi ja peegli laual eelmisel öhtul peomeeleolus võetud foto meist kahest, relvituks tegevalt naeratamas… jooksis kõik see kuus kuud mu silmade eest läbi ja ma uinusin pisarais.

The one after very long time

2009-06-07T22:10:00.000-07:00

Kell on pool kaheksa hommikul. Päike särab juba võrdlemisi kõrgel. I-tunes on mulle taustaks mängima valinud Mozardi „Requiemi”, üle rõdu lendas suur valge tuvi ja naabrimees hakkab tööle minema. Mul on seljataga järjekordne meeletu öö, mis kulmineerus suplusega tõusva päikese punaka säraga vahemeres. I’ts beautiful isn’t it?” ütles rasta patsidega prantsuse noormees, kes püüdis kaldalt seda ilu oma kaamerasse jäädvustada. „Yes! It’s almost perfect… like life itself,” vastasin ja kastsin pea kibesoolasesse vette.

Viimasest sissekandest on palju asju muutunud. Me Ženiga oleme nüüd jällegi töö inimesed. Žen töötab seal armsas restoranis, millest juttu oli- „Just Arby”. See on vist kõige väiksem söögikoht terves Hersonissisoses, mille omanik on üks Serbia päritolu mees Arby. Tema naine Niky on hollandist nagu ka enamik selle restorani klientuurist. Nad on suurepärased inimesed ja armastavad Ženjat üliväga.

Mina töötan Itaalia stiilis „Vesuviuse” nime kandvas restoranis. Selle omanik on kreeklane Georgius, kelle naine Jana on samuti Serbiast. Mul on tunne, et ka nemad on head inimesed, vähemalt Jana ei väsi seda kordamast. Minuga on nad toredad ja ma loodan, et see suhtumine aja jooksul ei muutu. Ka Vesuvius ei ole teab, mis suur koht. Köögis töötab 3 hinge pluss nõudepesija. Saalis olemegi mina, Jana ja Manolis. Manolis on hull vend, kellest võiks samuti terve peatüki kirjutada, aga ma ootan sellega veel pisut ja kogun taustinformatsiooni.

Muutunud on ka meie perekonna koosseis, Ženi ema ei ela enam meiega. Talle ikka ei meeldinud siin ja temale töö leidmine osutus raskemaks kui me valmis olime. Ega need inimesed siin ikka ei kujutanud ette kui perses käesolev hooaeg olema saab. Poed, restoranid, butiigid on tühjad. Põhiline turist on 17- 20 aastane hollandlane, sellisele ikka naljalt kasukat või teemantsõrmust ei müü. Ööklubidel ja baaridel on rohkem lööki. Kui asi sedati peaks jätkuma, on varsti kõigil suu nutuvõrus ja panga kontol enne koma kohta vaid 1 null. Aga kreeklane on liiga uhke, et kurta. Tomorrow is a new day.

Aga meie Ženiga oleme täpselt sama pöörased nagu ikka. Jõudsime kokkuleppele, et peaks ikkagi varakult Paldiski maanteele koha kinni panema, selleks ajaks kui tagasi tuleme. Kuigi see kuu suutsime esimest korda ise teenitud raha eest korteri üüri maksta, on meie finantsolukord jätkuvalt miinus märgiga. Külmkapis haigutab peale ema ärasõitu vana tuttav tühjus, vannitoas ei ole seepigi, uutest riietest kapis või muust bisuteeriast meigi kotis ma ei räägigi. Tele2 sokutas mind maksehäiretega isikute registrisse, SEB meenutas mitmes kirjas oma õigust jätkuvate laekumishäirete korral kogu õppemaks korraga sisse nõuda… ja mulle ei meenugi tuttavat, kellele ma midagi võlgu ei ole….

Aga palun väga- siin teile kõige elavam näide sellest, kuidas önn ei ole rahas. Kõigest hoolimata olen nii önnelik ja tagasi vaadetes, ei teeks ma mitte ühtegi asja teistmoodi!

The one with Mann and Käks

2009-05-31T03:59:00.000-07:00

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Anyway- Happy as hell!

The one with all Estonians

2009-05-12T06:40:00.000-07:00

Arutasime Zeniga, kas eestlasi ka siin käima hakkab. Ja ei läinudki kaua, kui LascaLa ees ullitades kuulsime kaht neidu minu ema keelt rääkides mööda kõndivat. Läksin põlema nagu kutsikas, oleks mul saba, oleksin selle otsast liputanud.

Tsikid osutusid jumala ägedaks. Nende viimasel öhtul siin kutsusime nad endiga päris Kreeta klubisse. No see oli ikka üks raju öö. Ma loodan, et neile ka meeldis, mina igatahes jõudsin alles hommikul kell 7 koju. Siinkohal – Merle ja Kerttu, tervitused teile!

"Do you have sardines?", küsis üks härra minult resto ukse peal. Lubasin suure suuga, et muidugi, võtke aga istet. Kui ma tema daamile menüü ulatasin, ütles too mulle eesti keeles "Aitäh!" mehele menüüd ulatades vastasin- "Aga palun!" Ma kujutan seda üllatust ette. Tuled Kreeta saarel mingisse suvalisse kohta sööma ja ettekandja on eestlane. Onu oli veits pettunud ka- „ma tahtsin daami ees uhkeldada, et oskan kreeka keeles toitu tellida ja näe, nüüd ei saagi.”

Kolmandad eestlased olid minu jaoks täielik pettumus- kuulen, lähevad mööda, ma olen vormi riides restorani ukse peal, hüüan neile eesti keeles- TERE DAAMID! Nad ütlevad „Tere” ning sammuvad edasi nagu see oleks kõige tavalisem asi. Võib-olla neile oligi.

Järgmised olid seevastu väga ägedad. Lähevad neljakesi, söövad jäätist, ma ei mäletagi kuidas neile ligi astusin, aga nemad võlgu ei jäänud - „Heldeke, mis sa siin teed, orjaks müüdi või? Tahad me viime sind Eestisse tagasi?” Jäime lobisema ja enne kui nad ehk isegi aru said, sõid nad juba meie miljoni dollari vaatega restorani terrassil õhtust. Oleks Eestis ka teise eestlasega kontakti loomine nii lihtne, oleksime üks ägedaim rahvus. Pärast sööki jõime koos kaks pauku rakit (kohalik viina moodi jook) ja mul oli oma väikese rahva üle hea meel.

The one with back to square one

2009-05-12T06:37:00.000-07:00

Ženile pakuti ühes äärmiselt armsas ime pisikeses restoranis tööd juba siis kui me alles LascaLas olime. Just kui ta otsustas selle vastu võtta, pakkus ka üks meie tuttav talle oma juveeli poes tööd. Nüüd on jälle mure. Kas teha asja, mis meeldib üliväga- töötada seal VÄGA nunnus restos, või teha asja, kust saab head raha- töötada juveeli poes. Tuleb välja, et mõlemat korraga ühest kohast saada ei ole just väga tihti võimalik.

Samal ajal kui Ženil on 2 uut töökohta, ei ole minul ühtegi. Ja ma isegi ei tea, mida ma tahan. Mind ärritab üliväga, et pean jälle algusest alustama. Proovin kõiki mõtteid seada nii, et ma ei kahetseks oma, iga hetkega üha enam liiga impulsiivselt langetatud näivat, LascaLast lahkumise otsust. See õhkkond seal oli ebaterve ja kui juba poole koormusega töötades olid inimesed nii agressiivsed, siis täis koormusega nad söövad üksteist elusalt. Mulle ei ole seda vaja. Ma olen ikkagi valge inimene :D

Samal ajal hakkab majanduskriis ka siin, kõige kurja eest nii kaitstud näival saarekesel, oma karvast palet ilmutama. Käisin täna veits ringi, kuulasin maad… nutune on olukord. Hotellid on tühjad, restodes on meeskonda rohkem kui külalisi ja müüjad haigutavad poe ukse ees. Ilm on ka alles jahe…

Ma ei tea, mida tänada, et meil on Ristiisa. „Ärge arvake, et kui te enam minu kohas ei tööta, et ma teie jaoks kuhugi ära kaon. Kui vaja, ma aitan!” Vot selline mees… Ükspäev Žen oli väga tüdinud kõigest, Ristiisa küsis, mis sa teha tahad. "Ma tahan ära surra", ütles Žen ja Ristiisa vastas täieliku rahuga- „Mitte siin saarel! Ma ei lase sul!” Ja me teame, et ta räägib tött.

The one with quitting

2009-05-12T06:33:00.000-07:00

Nii on nagu elu käib… Öö läbi rallid bossuga (mömmiga) linna paremates klubides, lööd klaase kokku põhiliste võllidega ja hommikul küürid rämeda vodka-redbulli pohmakaga restorani peldikut. Viimane on hommikuse vahetuse kohus. Siis saad vanadelt olijatelt ette ja taha, mis kõik valesti on, vead punaseks põlenud turistidele toitu ette, passid päris palju tühja, sest hooaeg ei ole ikka veel alanud ja õhtul venib ühele joogile minek vähemalt viieni hommikul… no i vot tak mõ šili…

Aga tänaseks on meie jaoks LascaLaga kõik.

Istud nendega ühes lauas, nad aitavad sind kui sul on vaja, nad kuulavad sind, arvestavad sinuga, aga päriselt võrdne sa ei ole, see pind sinu jalge all on ikkagi nende oma. Meie pidasime end nendega võrdseks. See oli koht, kus mõõda lasime. Ärge saage valesti aru- kõik on ikkagi OK, me ei läinud kellegagi riidu ega midagi, aga me lihtsalt saime aru, et selles kohas ei saa me kunagi piisavalt heaks ja targem on asjaga lõpparve teha enne kui vaimne tervis kannatama hakkab.

Ženile ei meeldinud LascaLas juba ammu, aga ma koguaeg utsitasin teda veel ja veel proovima. Pakutud palk oli liiga hea selleks, et lihtsalt alla anda. Ja loomulikult tundsime teatud kohustust Ristiisa ja Mömmi ees, sest nad olid meile selle võimaluse andnud ja loobumine tundus mõneti tänamatu.

Ei Sääsk ega Vunts ega keegi sellest meeskonnast ei kõigutanud mind, aga see kuidas boss Costas meisse suhtus sai otsustavaks. Tema on selles äris olnud ligemale 30 aastat ja millegi pärast arvab, et tal on tuline õigus kõiki alluvaid idiootidena kohelda. Kui kiireks läheb, seisab ta keset kööki, vehib kätega ja röögib kõigi peale. Kui 30 aastat töökogemust ikka veel sellist suhtumist lubab, tekivad mul omad kahtlused. Töö koordineerimisel ja arutul röökimisel on vahe.

Igatahes, ühel neist kiiretest hetkedest, leidis isand Costas alust ka minu peal end välja elada. Ma ütlen ausalt- mitte keegi, mitte kunagi, ei ole minu peale, kogu minu elu jooksul niimoodi karjunud. 3 sekundiks jäi kõigi töö seisma, ilmselt saavutas see karje ka vanadele olijatele uue taseme.

Jah, ma olen noor, ma olen blond, ma olen naine, ma tulen kusagilt pärapõrgust, mul ei ole diplomit, ma ei tea kõike, ma teen asju valesti, aga SITT ma ei ole. Ma ei oska sõnadesse panna seda hetke ega seda tunnet, aga ma olin valmis oma kohvri samal õhtul kokku pakkima ja Eestisse tulema.

Ütlesin Ženile, et nüüd me siia enam tööle ei jää. Päeva lõpus rääkisime Mömmi ja Costase naisega. Nad ikka üldse ei saanud aru, milles asi- „aga Costas ongi selline… ta töötabki nii.” Oo wow, aga vaata siis ma ei taha Costasega enam rohkem koos töötada. Loomulikult ei arvanud ka Costas ise ennast midagi kohatut teinud olevat- „Ma lihtsalt õpetasin sind, kui on kiire, siis mul ei ole aega mõelda, kes mida tunneb, mina pean siin arved maksma!”

Järgmisel hommikul ütlesime oma lõpliku otsuse mitte jääda. Kõik inimesed seal, isand Costas välja arvata muidugi, olid täiesti teised. Neil oli siiralt kahju, et me ära lähme. Isegi Sääsel. Ma ei imesta ka. Eks nad said ise ka lõpuks aru, et me ei ole mingid ullikesed ja et meiega oli tegelt päris lõbus. Õhtul tegime oma põlle taskud tühjaks, hüüdsime ukselt „Kali nighta!” ja järgmine päev magasime poole kaheni. Luksus, mida me endale juba pooleteist kuud lubanud ei olnud.

The one with the colleagues

2009-05-12T06:27:00.000-07:00

See crew, mis meil LascaLas koos on, on jälle kord omaette sissekannet väärt. Suurest respectist alustaksin värvikamaga-

Costas, on pikk, kiitsakas, vanamees, kelle üsna kortsus nägu kaunistavad lopsakad kollakas hallid vuntsid. See on suuresti põhjus, miks me teda Vuntsiks hüüame. Vunts on endine Kreeka kommunistliku partei liige, kes tänaseks on oma poliitilised vaated tahaplaanile jätnud ja töötab juba 30 aastat ettekandjana. Alguses tundus ta meie jaoks täielik ajudele hakkaja, aga kui me resto avasime ja ta omasse elementi pääses, ilmnes tema tõeline pale, mis on meie üllatuseks võrdlemisi meeldiv. Tema karmi, siiani mõneti kommunistliku, ilme alt koorus paras pulli vend, kes suudab 3 minutiga fileerida terve kala ning seal juures visata päris valge inimese nalja. Õpetasime ta „prekolna” ütlema. Kord möödus meist sihvakate säärtega hästi riides neiu, Costas vaatas talle järele, pilgutas mulle silma ja ütles- „Prekolna, Maria, prekolna!”.

Eva on Albaaniast, või Horvaatiast…ma ei mäletagi. Tema on meie põhiline tõrvatilk meepotis. „See, et sa lauas tellimuse võtad ja inimesele toidu viid, ei tee sinust ettekandjat.” In a way, ma mõistan teda- ta on 20 aastat ettekandja olnud, lõpetanud mitmeid erialaseid koole ja siis tulevad mingid 2 noort tibi, jumal teab kust ja on oma arust temaga võrdsed. Kuigi ka tema fileerib kalu väga nobedasti, pean ma ennast tõepoolest sama heaks ning mõnel juhul (with all do respect) isegi paremaks. See kuidas ta hakkab jooksma niipea kui inimesed lauda istuvad, on lihtsalt müstika. Me hüüame teda Sääseks, sest ta on sama tüütu ja arutult sõeluv.

Arit, hüüame me Pumaks. Tal ei ole selle loomaga mingit pistmist, ta lihtsalt käib väga hästi riides, on pikalt töötanud brittidega ja omab teatavat läänelikult hoiakut. Tark on ta ka ja üldse võrdlemisi meeldiv, niikaua kui tööd ei ole. Ta nimelt ei viitsi väga liigutada ennast ja hakkab kamandama, eriti muidugi meid Ženjaga, sest me oleme…. noh, ütleme nii, et me ei ole ikka päriselt võrdsed.

Need on põhitegelased, kes mainimist väärivad. Köögis on meil ka suht värvikad kujud ning siis on meil veel baaridaam Aristea, kes meid ikka alguses ÜLDSE ei sallinud. „Its my bar, dont touch anything in here!” Aga kuna me Ženiga oleme ikka ühed armsamad inimesed üldse, sulas temagi ja nüüd viskame juba koos nalja. Päris tore on kuulda, kuidas ta leti taga eesti keeles- !kuradi mohiito! sajatab.

Aga olukord on raske. Igal hommikul kohal olla ja kuulata kuidas sa istud, astud ja hingad ka valesti… Kõige keerulisem on muidugi keel. Olgu siinkohal mainitud, et kreeka tähti valge inimene ikka naljalt kirjutada ei oska ja tellimus köögi jaoks tuleb käsitsi kirjutada. Mingit arvuti või masina süsteemi nad ei tunne. Aga me oleme valmis öppima. Me ei ole seda tüüpi, kes asju lambist tahavad saada. Mina olen valmis, et mind tambitakse maatasa, sest ma tean, mis ma olen, mida ma suudan ja kurat võtaks- ma tean täpselt, et suve lõpuks olen ma parem kui keegi neist!

The one with the restaurant

2009-04-30T07:54:00.000-07:00

Restoran LASCALA avas sellise nimega oma uksed esimest korda. Varem tunti seda kohta „Cavodora” nime all. Covodora on kreeka keeles paadi sild (või -sadam- ma ei ole kindel) ja seesama paadisild on nüüd ehitatud restorani terrassiks. LASCALA on ainuke restoran Herssonissoses, millel on selline merre ulatuv terrass.

Nad räägivad, et korraga mahub meile sööma ligemale 300 inimest. No ma oman kahtlusi. Istuma võib-olla tõesti mahuks, aga meie köök on väiksem kui minu elutuba ja seal töötab 3 inimest. Ristiisa muidugi ütles, et veel 2 inimest tuleb lisaks, aga ma ei tea kus nad töötama hakkavad, sest kööki küll kuidagi pidi viiekesi ei ruumi.

Meile Ženkaga on olukord üpris keeruline. Olde Hansa on meid täiesti ära hellitanud ja pärast nädala pikkust junnimist LASCALAS, ei tea me kuhu poole joosta. See kuidas nad töötavad on meie jaoks…. no ma ei leia sõna….oh, …. see on lihtsalt vale. Süsteemi ei ole. No on, aga see ei tööta. Muidugi on asi alles liiga alguses, et tibusid lugema hakata, aga ma kardan, et kui asi nii edasi läheb, siis tibusid ei tulegi.

Cavodora nime all töötas restoran 8 aastat. Eelmine aasta läks neil asi perse ja tänavu panid Ristiisa ja Mõmmi oma õlad (raha) alla. Idee oli kõik muuta, alates nimest lõpetades teenidusprotsessiga. Kuna aga eelmisest aastast jäi 2 teenindajaid alles, siis ei ole sisuliselt midagi muutunud. Vanad olijad Mömmit eriti ei respekteeri ja seda raskem on meie olukord, sest meie oleme Mömmi käsilased :P

Ženka on juba päris mitu korda põlle nurka viskama hakanud. Ta närvid lihtsalt ei pea vastu. Pole ime ka, kui KÕIK, mis sa teed, teed sa valesti. Usu või mitte, aga isegi nuge saab valesti poleerida. „I have worked as a waitress for 20 years, I have many diploms for this work, If i tell you something, then you must do it.” Vot selline suhtumine hommikust õhtuni. Ainus, mis mulle jõudu annab, on teadmine, et ma olen hea ja ma ei saa lasta endal alla anda, ilma proovimata. Õnneks teevad need vanad olijad ise ka nii palju asju valesti. Minu igasugune respekt ja usk neisse on kadunud.

„ If you know what you do is right- do it. Dont listen to them,” ütles Ristiisa ja nii me teemegi, mingi diplomiga vanatüdruk meid ei kõiguta. Tomorrow is a new day!

The one with a current situation

2009-04-30T07:51:00.000-07:00

No ja ükspäev selgus, et käes on 23 kuupäev, mis tähendab, et nüüd oleme vöörsil viibinud juba üle kolme kuu. See on pikim aeg, mis olen eemal viibinud oma kodust, inimestest, keda armastan ja maast, mida omaks pean. Kui aga keegi pakuks mulle võimalust kasvõi homme koju söita- ma ei tahaks. Siin on liiga palju pooleli ja kuigi koguaeg on tunne, et kõik on väga hea, usun, et kõige parem on alles ees.

Vahepeal on palju muutunud. Esiteks on meil uus elukaaslane. Seoses majanduse mõningase ebastabiilsusega oli Ženja ema Eestis juba 3 kuud töötu ja nad otsustasid, et proovivad talle siin tööd leida. Muidugi on see mõnevõrra raske, sest ema ei räägi ei kreeka ega inglise keelt, aga 2 kätt ja 2 jalga on temalgi ja läbi meie tutvuste peaks see olema ainult aja küsimus. Seniks aga on meil perenaine, kes triigib ja koristab ning loomulikult valmistab kõige minimaalsemate vahenditega PÄRIS toitu. See on luksus, mida me ei ole Ženkaga endale ikka väga kaua lubada suutnud.

Teine suurem muutus on seotud meie tööhõivega. Nimelt avas restoran „LASCALA” 16. aprillil oma uksed ja meie Ženkaga läksime üle kolme kuu tööle. See oli tõttöelda päris uus ja mõnevõrra uskumatu tunne. Oleme nii kaua looderdanud ja tühja tallanud, et ma ausalt öeldes kardan, mis moodi me hakkama saama hakkame. Seda enam, et peame tööl olema IGA päev terve hooaja jooksul (6 kuud). Ei, tegelikult ma ei karda, sest ma ei oska ettegi kujutada, kuidas see võimalik on.

Kui ma siis viie kuu jooksul ühtegi sissekannet oma blogisse ei tee, ärge muretsege- ma olen tööl.

The one with trhee nights in a row

2009-04-12T13:25:00.000-07:00

Kell on pool kuus hommikul. Laekusime äsja. Viimsed kolm ööd on olnud meeletud. Me ei ole nii ammu maganud ja ma ei mäleta, mis tunne on kaine olla. Külm on… nagu ikka enne päikese tõusu. Horisontaalses asendis uinuks ma ilmselt enne kui pea patja puudutaks, aga ma istun rõdul, värisen üleni, ilmselt külmast, mitte hirmust kohe saabuva pohmaka ees, taustaks mängib, iroonilisel kombel, Nukitsamehe nimelisest linateosest tuntud „Kodulaul” ja üritan mõnegi pead prahina ummistavatest mõtetest paberile saada.

Kui koguaeg on kõik roheline, puud apelsinide ja sidrunite all lookas, keskmine temperatuur üle 18 kraadi, tundub imelik öelda, et nüüd on kevad. Ma ei tea, mille järgi nad seda otsustavad siin… ilmselt tiheneva liikluse ja elavneva linnapildi põhjal. Me Ženjaga vaatame igat turisti nagu ilmaimet. Veel nädal aega tagasi olime selle linna ainsamaid „valgeid inimesi”. Iga päev taasavatakse üha uusi ja uusi kohvikuid, poode, restorane, mis „talve” tulles hoolegi sisse pakiti. Need on selle kandi kevade märgid.

Kui mul ühe lause moodustamiseks 20 minutit ei kuluks, oleks Eesti kõvema bestselleri autori koha peal minu, mitte isand Mihkel Raua nimi. Aga võib-olla peaks minagi veel mõnda aega rämedalt jooma, panema kõike, mis ette juhtub, surmaga silmitsi seistes, edasist karsklust vanduma ja alles pärast paari aastat kainet kaalumist, läbielatu ühtse sõnade vooluna paberile higistama.

Täna on kuidagi eriti kontrastselt tunda kui mitu korda mõte kiiremini liigub kui käed. Seoses konstantse üle keha värisemisega ja ajutise motoorse vilumuse halvatusega, olen nii palju terasid kaotsi lasknud, et võiksin kogu majanduskriisi põhjuse enda kanda võtta. Viin on kurjast…

Mere kohalt hakkab päike tõusma, mägede kohal hõljub alles kuu. Lõikava külma tunde asemele on aeglaselt hiilimas kolm päeva hoolikalt valitud vahenditega edasi lükatud pohmakas ja ma istun siin vaid selle pärast, et homme on vaba päev ja ma ei saa enne magama jääda kui ma välja ei mõtle, kas see kui hing on rahul ongi hingerahu ja kas Mona Lisa naerab millegi üle või kellegagi koos.

Tunnen kõike seda, millest Aristoteles on filosofeerinud, Zimmer muusikaks kirjutanud, Picasso pildiks maalinud, Sigmund mõelnud ning Mulder ja Scully ebamaiseks pidanud.

The one with the youthcamp

2009-04-04T01:27:00.000-07:00

Taolisest noortelaagrist võtsin osa viiendat korda. Mul on hea meel, et iga korraga on Eesti grupp aina parem ja parem. Me olime 8 TÄIESTI erineva tausta ja ideega noort, aga meil oli tohutult lõbus. Eestlased välismaal on ikka midagi muud. Me olime esimesed, kes ärkasid ja viimased, kes peo lõpus tubadesse vaarusid. Esimesed olime me ka Vahemerre ujuma kiirustamisel. Kohalike jaoks oli veel külm, aga 8 põhjamaalast 16 kraadist merd ei pelga.

Poisid olid esimesena vees, tüdrukud jäid kaldale. Ma seisin jalgupidi liivas, nautisin päikest ja plaanisin Ženkale sõnumit saatma hakata, kui Martin otsustas grupijuhi, seega mind, ära ristida ja enne kui ma reageerida jõudsin, lõid Vahemere lained üle mu pea kokku… Teksade taskus olnud raha kuivas ära, tulemasin hakkas tööle, aga soolane merevesi mu NOKIA display all ja liiv klemmide vahel, tegi oma töö. Niisiis sõbrad, mulle helistada ei ole enam mõtet, sellest pillist enam asja ei saa ja uut minu töötu olek nii pea osta ei luba.

Kui väga palju teha, siis juhtub ka väga palju. Ühel hommikul kukkusid 3 minu grupi noort pilti tehes üle terrassi ääre kividele. Kõik kohad olid verd ja paanikat täis. Läksime kiirabiga haiglasse. Martinil ja Irinal olid peas haavad, Olga sai kõvasti põrutada. Önneks olid kõik jumala rahulikud, korraldajad reageerisid kiiresti ja arstid teadsid oma tööd. Kui lõpuks kõik haavad kinni olid ömmeldud, röntgeni pildid ühtegi mõra ega murdu ei tuvastanud ja me asja üle vaikselt nalja viskama hakates kodupoole liikuma hakkasime, jõudis mulle olukord kohale. Alles siis sain aru, kui önnelikult see önnetus läks. Sentimeeter siia- sinna ja keegi neist oleks võinud surma saada. See mõte ajas südame pahaks ja terve kodutee ma lihtsalt nutsin. Nad ei mõistnud miks. Ma ei üritanudki seletada. Nad ei oleks aru saanud. Aga seal ma olin, keset Türgi pärapõrgut, nii, et mul ei ole MITTE midagi, peale 27 liiri mu pükste taskus ja ainus, millest ma hoolin, ainus, mida omaks saan pidada, on inimesed minu ümber… ja nad saavad haiget. See tundus nii vale ja ebaõiglane ja ma saan aru, et te keegi ei saa kunagi seda mõistma, aga ma tundsin, et see, mis juhtus, oli minu süü. Mitte otseselt, muidugi…isegi mitte ringiga… aga oli…

Tagantjärele olen kogu laagriga väga rahul, me nägime väga palju, kohtusime uute inimestega, jõime palju viina, tantsisime ööd läbi, tegime rannas lõket ja panime neid kõiki järgmiseks reisisihiks !ESTONIA! seadma.

The one with a trip to Turkey

2009-04-04T01:25:00.000-07:00

Iga sammuga Ženkast kaugemale astudes tundsin üha rohkem kuidas pool minust jääb maha. Mul seisis ees 7 tundi laeva sõitu Ateenasse, kust edasi viis tee Istanbuli. Olin aasta alguses oma tuttavatele andnud lubaduse osaleda järjekordses noortelaagris Türgis, sedapuhku Antalya lähedal asuvas väikeses linnakeses Anamuris.

Me oleme nüüd juba pea 3 kuud elanud Ženjaga külg külje kõrval, lahkudes teineteisest maksimaalselt 15 minutiks, kui Žen läks poodi tilli ostma ja ma koorisin kodus kartuleid. Eestis olin alati eelistanud pigem omapead olla ja see uus „üksinda” tunne seal laevas hirmutas mind. Tundsin ennast nii abituna, nii poolikuna ja ei tahtnud mõeldagi, et pean 10 päeva ilma Ženjata hakkama saama. Rääkimata, et kahekesi olles on palju lihtsam ärkvel püsida ja valvas olla, koos olles on üks meist alati valmis naeratama, kui teine enam ei jaksa.

Päikese tõus on igal pool kirjeldamatult kaunis, esimestes päikesekiirtes Ateena võttis aga hingetuks. Kõik tundus nii puutumatu, nii siiras ja ilus. Sõitsin bussiga lennujaama, peas miljon ükssada muret (kas mu grupp ikka jõuab ühes tükis Istanbuli, kas Žen läheb selle aja jooksul üksinda elamisest hulluks, kas meie lennu ajad klapivad, kas ees olev laager tuleb ikka nii hea kui ma ootan, kauaks jagub 20 eurist mu taskus????) aga aknast avanev vaade pani kõik unustama. Siiani oli kõik hästi läinud ning usk ja lootus ei lubanud halba peljata.

Kõik läkski hästi. Enne kui aru sain nautisin Istanbulis ühe viie tärnise hotelli kuuma dušši ja ees ootas öö Türgi meelelahutuspealinnas. Siin on ikka liiga lihtne blondi peaga valge tütarlaps olla, eriti veel siis kui sul on tuttavad, kes sinu heaolu enda südameasjaks võtnud on.

Järgmisel hommikul olin tagasi Istanbuli lennujaamas, et vastu võtta oma noortelaagri grupp otse Eestist ja koos jätkata teekonda lennukiga Antalyasse ning sealt edasi väikesesse linnakesse Anamuri, mis muuhulgas on tuntud kui banaani paradiis.

Ma ei ole ammu nii elevil olnud. Ei mäletagi millal ma viimati teist Eestlast näinud olin ja nüüd kohe, kohe maandub lend, millega saabub 7 minu kaasmaalast. Mõte nende kottides olevast mustast leivast ja Vana Tallinnast ajas ihu imelikuks… või tegi seda eile ära joodud türgi vein või 2 magamata ööd…

Istanbuli lennujaam on tohutu. Iga minut maandub mingi lennuk… saabuvate lendude uksest muudkui tuleb ja tuleb inimesi. Olin oma ootuses juba nii ärevil, et tundsin, kuidas võiksin tuttavat nägu nähes üle kõikide seal seisvate muride hüpata. Ja seda arutum oli minu reaktsioon kui esimene tuttav nägu ei olnud keegi minu grupist vaid hoopis Triin Tähnas… vana töökaaslane Olde Hansast. Ma imestan kuidas mu konts ei murdunud ja kohvri rattad alt ei lennanud kui ma „Tähnas, Tähnas!!!!!!” röökides läbi rahva massi tungisin. Olin nii röömus, et oleksin võinud Tähnase ära süüa. Maailm on ikka nii väike. Teadsin küll, et ta oli lähipäevil Istanbuli tulemas, aga et täpselt sama lennukiga… no see oli uskumatu. Viie minutiga rääkisime kõik maailma asjad ära, rohkem ei olnud mul aega, sest järgmisena sisenes lennujaama üüratusse vastuvõtu ruumi minu grupp ja me pidime järgmisele lennule kiirustama hakkama.

The one with no money left

2009-03-18T13:59:00.000-07:00

Tänaseks oleme Kreeta saarel viibinud täpselt kuu aega. Meie vedamised siin on olnud uskumatud ja tahaks arvata, et meie positsioon on suht kindel. Meil on kindel tööandja, elukoht ja tutvusringkond. Istume igal õhtul selle linna isadega ühes lauas, joome kohvi ja pole tänini väljas käies ise maksnud ühtegi arvet.

Lahkusime Tallinnast 17 jaanuar. Elasime kuukese Dublinis ja võtsime suuna Kreekale. Meie plaanides ei ole kordagi olnud kindlat sihtpunkti, ega naasmiskuupäeva. Ainus eesmärk oli mitte midagi kahetseda ja kõigest 100% saada. Oooo… ja nii ongi läinud… Limiteeritud eelarvest hoolimata ei ole me siiski oma ressurssidega koonerdanud. Tuleb välja, et me kumbki lihtsalt ei oska seda.

Ja nii ongi aeg läinud… Täna hommikul käisime poes, ostsime šokolaadi, leiva ja pakisuppi ning meil on kahe peale järel täpselt 40 euro senti. Ka sellest olukorrast 100% võtta, on tõeline oskus… oskus, mis meil kahel on õnneks olemas. Istusime rõdul, jõime kohvi, sõime viimase tüki šokolaadi ja mõtlesime, mida saaks maha müüa :D Tahtsin Ženkale öelda - jumal tänatud, et meil veel terve mõistus alles on, aga ka see on otsa saamise märke näitamas. Ükspäev näiteks istusime rannas ja hakkasime mere, liiva ja kuu häält tegema, oleme igavusest nime pannud igale mööbli esemele oma kodus ja igale kassile tänaval.Viimane tõsisem ajutegevus toimus Dublinisse sudokude lahendamisel.

Ning kõigest hoolimata suudab mind kurvastada vaid see, et päikest ei ole. Nagu viibiks Kalevi kommivabriku ekskursioonil, aga ühtegi kommi maitsta ei saa. Õhk on jahe, taevas pilvine, kusjuures need pilved liiguvad siin maal ka täiesti nii nagu ise tahavad – ringiratast, edasi- tagasi või üles- alla. Müstika. Aga eks siingi on alles talv ja ma tean, et suve jõudes olen valmis tapma, et päike korrakski pilve taha kaoks.

The one with the friday

2009-03-18T13:57:00.000-07:00

Kuuldu järgi, on suviti siin linnas pidu iga päev. Praegu liigub kõige rohkem rahvast ikkagi reedeti. Meie esimesel reedel siin linnas viis Ristiisa meid mingisse linnaäärsesse trahterisse. See oli selline imeväike keldri kohake, kuhu mahtus neli lauda ning mängiti vaid kreeka muusikat. Üllatus, üllatus, ka selle koha omanik oli Ristiisa söber - kolmekümnendates väga tore, lopsakas naisterahvas - Fortuna.

Vot see oli öhtu, millist ükski turist ei näe. Täielik kohalike trill- trall, kus jook- söök ei lõppe ega tants lakka. Istusime Ženkaga, jõime veini ja tundsime, et enam paremini ei olekski saanud minna.

Kreeka keel on meie jaoks täielik müstika. Oleme nii palju kordi tundide kaupa istunud, kuulanud nende juttu ja üritanud aru saada, aga asjatult. Me ei taju mitte mingit süsteemi, ega suuda eraldada juba kuulduid sõnu. See ei sarnane mitte ühegi keelega ja ainsad rahvusvahelised sõnad, mida nad kasutavad on seks, lemon ja euro. Õnneks peab igas olukorras paika – kui piisavalt juua, siis on kõik keeled suus. Ma vannun, et selle reede õhtu lõpuks ma sain tegelt ka aru, millest kohalikud rääkisid.

The one with the crew

2009-03-08T05:45:00.000-07:00

Meie ümber on tekkinud täiesti uus seltskond, kes on väärt eraldi peatükki, mille ma neile siinjuures ka pühendan.

Manolis- tema omab seda restorani, kus me tööle hakkame. Tuli välja, et ta on Ristiisa naise vend. Kahjuks ei räägi ta inglise keelt rohkem kui „hello, how are you” ja „no problem” noh, ega vist ei olegi rohkem vaja. Ta näeb välja nagu karupoeg Mishka, ainult see olümpiarõngastega vöö on puudu. Aga tal on uus Audi S5, millega ta meid Amundarast Hersonisousse elama tõi. Kui me seal mägede vahel 180 km/h sõitsime, siis avarii korral oleks mul autost kahju olnud, sest meie oleks niikuinii surma saanud. Mulle tundub, et ta on selle kamba naljahammas, sest alati kui ta midagi räägib, siis kõik naeravad.

Costas- temaga ei olegi meil veel önnestunud lähemalt tutvuda, aga ta on ka meie restoranis kuidagi pidi vastutav. Tema näeb välja nagu see Sopranode mees ja räägib ikka veidi rohkem inglise keelt kui Manos.

Ivana- tema on kamba ainuke naisterahvas ja ta on üldse kolmas naine, kes meiega terve selle aja jooksul suhelnud on. Naisi liigub siin üldse vähe. Mingi tibide kamp kohvikus on täiesti olematu nähe. Naise roll siin saarel on vist lihtsalt kodus istuda ja ilus olla. Ivana igatahes elab koos Costasega. Ta on 24 aastane serblanna ja tuli Kreetale 5 aastat tagasi. Serblased vajavad Kreekasse tulemiseks viisat, Ivanale anti see ajutiseks, aga ta ei läinud selle lõppedes tagasi koju vaid jäi illegaalselt siia elama ja töötama. 3 aastat tagasi võeti ta vahele ja pandi seitsmeks päevaks kartsa. Costas muidugi tundis kõiki neid mente ja see tegi tüdruku sealviibimise mõnevõrra mugavamaks, aga vabaduse võtmine teeb selge mõistusega oma töö. Ta hakkas arvama, et teda hoitakse seal meelega kinni ja läks kõigiga jumala riidu. Önneks suudeti ta sealt kuidagi ikka välja saada ja nüüd ta elab siin önnelikult, aga ikkagi illegaalselt siin saarekesel edasi. Kõik teavad tema olukorda ja niikaua kuni keegi kitse ei pane, on kõik hästi. Igatahes on ta hästi meeldiv ja tore, nagu kõik ülejäänudki.

Iraklis- on mees, kelle eest emad oma tütreid hoiatavad. Kogu tema jutt käib vaid ühe asja ümber, naljaga pooleks muidugi. Ta on päritolult grusiin ja räägib väga head venekeelt. Tema oligi see dressides noormees, kes meid esimesel päeval Hersonisouses oma BMW tagaistmel sööma viis ja seejärel Ristiisaga tutvustas. Põhimõtteliselt oleme kogu oma praeguse olukorra just temale võlgu ning meid hirmutab mõte sellest kui palju asju oleks saanud teisiti minna ja me ei oleks seda meest mitte kunagi kohanud. Oma alatoonist hoolimata on ta lihtsalt suurepärane. „ Mulle meeldib, mismoodi te siia sattusite ja ma tahan, et te ütleksite mulle kohe kui teil midagi vaja on- ma aitan teid alati!”

Erinevatel õhtutel oleme tutvunud veel paljude inimestega, kes kõik on ühtviisi toredad ja keda me kindlasti üha rohkem nägema hakkame, aga nendest räägin siis asja käigus.

The one with moving to Hersonisous

2009-03-08T05:33:00.000-07:00

„Siga – siga”- means slowly slowly. Nii need asjad siin käivadki – vaikselt- vaikselt. Kaks nädalat pärast seda kui meile lubati Herssonisouses korter leida, kolisime me oma uude koju sisse. Istun meie II korruse rõdul, vaade on vastasmaja aknasse ja nurga taga laiuvale Vahemerele ning mõtlen, et enam paremat ei oleks ma julgenudki soovida. Meil on 2 tuba, konditsioneer ja soe vesi. See on siin linnas juba väga hea. Kõik on suht uus ja puhas, rödul saab isegi paljajalu käia. Meil on olemas kõik kööginõud ja 2 komplekti voodipesu, pluss mõnevõrra inglise keelt kõnelev majaomanik, kes muuhulgas on Ristiisa sõber (siin linnas on muidugi enam -vähem kõik Ristiisa sõbrad).

Esimene siin viibitud öö oli aga hirmutavalt külm. See on önneks ajutine nähe, sest paari nädala pärast hakkab soojaks minema. Täna hommikul tuli majaomanik juba lisa tekkidega, sest olime talle möödaminnes maininud, et jahe oli. Nad on siin lihtsalt liiga head. Valgete inimestena saame niigi palju tähelepanu ja kui tuleb välja, et me oleme Ristiisaga, on kõik liiga lihtne. Pooled kohvikud, poed, restoranid on siin tema pere või tuttavate omad. Väikese linna asi ilmselt…

Nüüd ei jää meil muud üle kui lihtsalt oodata ja ilus olla kuni hooaeg algab. Loodame, et üsna pea saame juba oma restoranis abistamas käima hakata… laudu paigutama ja nii… siga- siga… Varsti ei jää meil aega hingatagi, lihtsalt töötame koguaeg, sest siin on nii kombeks.

The one with godfather

2009-03-08T05:28:00.000-07:00

Kõige hullem on see, et vähemalt kuu aega läheb veel, enne kui asi käima hakkab. Kuu aega tühja passimist... Kes iganes, seda teinud on, teab kuidas mitte midagi tegemine ajusid sööb. Täielik taandareng. Meie naljad muutuvad juba ühe silbiliseks. Ma kardan, et varsti me tõepoolest ei oskagi enam kandikut hoida.

Uude korterisse ei ole me veel kolinud. Seda alles otsitakse meile. Kohvrid on sajaga kokkupakitud- nii pea kui vaja- meie oleme valmis!

Ristiisa ikka helistab meile vahel ja uurib, kas kõik hästi. Ükspäev kutsus ta meid kohvile, lihtsalt selle pärast, et meil igav ei oleks. Ma juba kordan ennast, aga ta on tegelikult ka väga meeldiv seltskond. Me olime Ženkaga arutanud kui vana ta võiks olla ja nii… Ma pakkusin 52. Oletasin, et on abielus ja et tal on mingi 2 last. Lihtsalt tegime järeldusi tema käitumise, olemise ja jutu põhjal. Kohvikus ta küsis meilt, mis me arvame kui vana ta on. Arutasime Ženkaga eesti keeles- ärme ütle 52, ütleme 40… ja Ženka ütles 45. Mina noogutasin kaasa- I think the same…Well..how old are you? – „Im 38” ….WHAPPAAA!!! See oli küll veits piinlik lugu. Ainus, mis ma mõelda suutsin - jumal tänatud, et ma 52 ei öelnud.

Vähemalt ei eksinud ma laste koha pealt. Tuleb välja, et meie ristiisal on 3 last ja noorem neist on 11 kuune. Kas nad on kõik ühe naisega ja kus see naine üldse koguaeg on, seda me ei ole veel julgenud küsida. Igal juhul on ta üks huvitav karakter ja ma soovin, et ta tõepoolest lõpuni välja meile selliseks toeks ja abiks võiks jääda nagu ta praegu olnud on.

The one just in case

2009-03-07T09:38:00.000-08:00

Heh...
Tahtsin lihtsalt oelda, et koik on kontrolli all, lihtsalt wireless on siin uus asi ja ma ei paase netti. Aga uued jutud on juba olemas... Panen kohe yles, kui saan...
Teeme edasi!

The one with our location

2009-03-02T09:53:00.000-08:00

The one with nothing at all

2009-02-26T07:59:00.000-08:00

Ma ei tea…ma ei tea…ma ei tea… See lause on meie vestluste üks kõige sagedamaid. Lihtsalt selle pärast, et me tegelt ka ei tea mitte midagi. Ma ei oska isegi kommenteerida, mis tunne see on. Päev algab, joome kohvi, mis edasi…emmm… ma ei tea. Ja nii IGA päev. Lihtsalt imeme lambist tegevusi välja. Väga palju aitab, kui kaua magada… nii on päev lühem ja peab vähem asju tegema.

Ilm on erakordselt sitt. Pidevalt sajab ja/või on suur tuul. Hakkasime hommikuti rannas jooksmas käima, aga viimastel päevadel on see liiga hull ettevõtmine. Lained peksavad nii kaugele ja ei jäta väga palju jooksuruumi.

Nii me siis istumegi ja ootame märtsi algust kui saame siit hullust korterist ära kolida ja oma uuel töökohal alustada. Käisime eile Ristiisaga kohvikus. Ta on kas meie kogu elu kõige suurem vedamine või… või… ma pigem ei sõnastaks selle skaala teist otsa. Kogu nende seltskond on lihtsalt nii meeldiv ja me ei jõua ära oodata, millal saame koos töötama hakata.

Eile öösel hakkas torm. Hommikul puhus tuul ikka veel nii tugevasti, et aafrika puud olid lehti pidi vastu maad. Ženja lubas, et kui lund peaks sadama hakkama, siis ta lihtsalt sõidab Tallinnasse tagasi. Ausalt öeldes ma ei imesta kui hakkaks. Dublinis ka ei olnud 6 aastat lund sadanud enne kui meie sinna elama läksime.

Tormine vahemeri on aga sõnul kirjeldamatu. Senini taevasinine vesi oli muutunud savikarva ja peksis vastu randa nagu oleks iga hinna eest tahtnud oma piiridest lahti rebida. Iga uus laine üritas küündida kaugemale kui eelmine oli jõudnud. Tuul kiskus vett endaga kaasa, ma olin hetkega läbimärg, aga vaatepilt ei lasknud mul minna. Tundus, et kui selja keeran, viskub järgmine laine üle mu pea ja kisub möllavasse merre.

The one with the day we have been waiting for

2009-02-19T11:10:00.000-08:00

Selliseid asju nagu täna, tavaliselt ei juhtu. Ja kui juhtub, siis ainult filmis või siis inimestega, kes on selle tõepoolest täiega ära teeninud.

Juba esimestel päevadel Iraklios ringi trippides soovitas keegi meil sõita 30 km ida poole Hersonissose linna tööd otsima. See on umbes nagu Pärnu. Põhiline turistide meka. Seal hakkab hooaeg varem ja inimesi ning kohti on seal rohkem.

Igatahes, kuna meil päevast päeva niikuinii sittagi teha ei ole, otsustasime Hersonissoses kaemas käia. Tee sinna kulgeb mõõda mereäärt. Kreeta on tõepoolest üsna paradiisi moodi… või noh, ma kujutan ette, et paradiis võiks just selline olla. Ühel pool vahemeri ja taevasse sulav silmapiir, teisel pool mäed, kõrged kaljurahnud ja liigirohke lopsakas loodus. Mu emale meeldiks siin… ehh, tegelikult ma ei kujuta ette, kellele siin EI meeldiks.

Kahjuks on sellegi linna pilt samast ulmefilmist. No MITTE kedagi ei ole mitte kuskil. Aga rannapromenaad on uhkete ja lõbusate suve ööde jälgi täis. Siin on päris kindlasti ELU olnud ja suure tõenäosusega puhkeb see kohe, kohe jälle uuesti õide.

Jalutasime, aga tühi kõht pärssis mõtte tegevust ja mitte kuskil ei paistnud süüa saavat. Viimases hädas astusime sisse mingisse kahtlasesse kohvikusse ja küsisime, kust süüa saab. Dressis noormees alustas vestlust nii tüüpilise- where are you from?- lausega. Kui vastasime, et Eestis jätkus vestlus vene keeles. Enne veel kui aru sain, istusime Ženkaga tema bemmi tagaistmel ja sõitsime söögikohta. Ma ei tea, millest meie julgus selliseid asju teha tuleb, aga siin on see juba suht tavaline. Rääkisime noormehele, et otsime tööd ja usume, et Hersonissosuses on rohkem lootust seda saada. Ta pani meid mingi bubi ette maha ja ütles, et ootab meid poole tunni pärast Matrixi kohvikus, siis räägime tööst. Tellisime Ženkaga pastat ja arutasime, mis kurat just juhtus.

Valgeinimesena ei tundunud paslik hiljaks jääda ja nii olimegi täpselt poole tunni pärast kokkulepitud kohas, kus noormees meid juba ees ootas. „Mu väga heal sõbral on restoran, ma helistasin talle, rääkisin teist, ta tuleb viie minuti pärast.” Minu roll oli istuda, arusaaja näoga noogutada ja naeratada samal ajal kui Ženka vene keeles vestlust vedas. Pärast paari telefoni kõnet selgus, et sõber ootab meid oma restoranis, kuhu me juba tuttava bemmiga kohale sõitsime. Ma vist olen liiga palju filme vaadanud. Seal leidis aset järjekordne filmistseen. Sedapuhku Ristiisa filmist. Mingid nahktagides, jämedate kuldkettidega tüübid, suitsud ees ja luitunud mööbliga pilla-palla trahter. Kõigi pilgud olid täis skeptilisust ja üleolekut. Nad ilmselt kahtlesid, kas me kandikutki oskame hoida. Rääkisime neile oma töökogemusest ja oskustest. See näis neid huvitavat ja järgmine hetk olime ninameestega tagasi Matrixi kohvikus ja rääkisime ärijuttu : )

Ma ei saanud lahti irvest oma näos. Kõik oli lihtsalt liiga uskumatu, et olla päris. See põhimees, kelle oma kõnealune restoran oli, oli silmnähtavalt ärimees, ristiisa, kui filmiklassikast illustratsiooni tuua. Seal laua taga muutus meie positsioon kuu aega töötuna passinud kahvanäost --> Euroopast pärit, kogemustega NEILE vajalikuks partneriks. Nad lubasid meile kohe korterit otsima hakata, et saaksime Herssonisosse kolida ja iga päev olemas olla, kui ettevalmistustega abi peaks vaja minema. See, et meil raha ei ole uue korteri üüriks, ei olnud probleem- „Nii meile kui teile on kasulikum, et te kohe siin elama hakkate. Maksate, kui tööle hakkate.”

Ja nii oligi, tõttöelda, ei saa me siiani aru, kas me siis saime tööd või mis. Ristiisa sõidutas meid oma X5ga koju Amundarasse ja lubas helistada, kohe kui korter olemas on.

The one with new friends

2009-02-19T11:04:00.000-08:00

Me elame Amundara nimelises linnakeses. See jääb pealinnast Irakliost 8 km lääne poole. Praegu on siin täielik vaikus. Linna vahel jalutamine on nagu stseen ulmefilmist, kus kogu inimkond päeva pealt välja on surnud. Suvel saab siin olema aga turistide paradiis. Siia laekuv turist on vanem, rahulikum, rikkam ja eeldab oma puhkusest ennekõike vaikust ning mugavust. Rikas turist on hea turist ja Amundarasse jäämine tundus mõistlik mõte olevat. Tänaseks on meil siin juba sõpru ka- Arkadi, Edgar, Pavel, Vassilis ja Mario. Kolm esimest on hulkuvad koerad, kes end meile päevade jooksul külge on haakinud. Me ei öelnud nende seltskonnast ära…neil on niigi raske.

Vassilis on kohalikus lounge’is baarman. Väga sõbralik noormees, räägib head inglise keelt. Istume pidevalt tema juures ja joome kohvi. Ta on kohalik ja on meile palju jutustanud, kuidas elu siin saarel käib. Tema lounge on üks ainukesi normaalseid kohti, mis praegu „talvel” lahti on. Lisaks heale seltskonnale ja kohvile käime seal ka 5 eurost pizzat nautimas, mida valmistab kõige ilusamate kätega noormees, keda me Ženkaga näinud oleme. Ta naeratab alati kui me sisse astume, aga sellega ilmselt tema inglise keele oskus lõppeb. Tühja kah, teda on niisama hea vaadata. Eriti kui ta oma kaunite käte vahel maitsvaid pizzasid voolib. Seal lounges töötab veel üks noormees, kelle nimi meie mõlema häbiks, kunagi meelde ei jää. Tema on ainuke, kes meisse esiti sügava ükskõiksusega suhtus, aga tänaseks, on temagi sulanud ja eile jõime juba koos.

Mario on itaalia päritolu Inglismaal sündinud kreeklane, kes peab meie kodu lähedal Auto Stop nimelist kohvikut. Ärimees, knows how the world works. Ta on esimene inimene siin, kes kohvi oskab teha (Ženka nii ei arva) ja ta on selle üle kuratlikult uhke (olgu siinkohal mainitud, et kohalike lemmik kohv on Nescafe purust tehtud). Ka tema on meisse palju lootust süstinud, õpetanud kust küsida, mida rääkida jne. Itaallase kohta päris asjalik tüüp.

Need on need õnnelikud kohalikud, kel meid au tunda on. Kõik ülejäänud tahaksid ka valgete tütarlastega tutvust teha, aga meil ei ole veel aega olnud.

The one with Crete

2009-02-18T08:29:00.000-08:00

Seljataga magamata öö ja pagasiks endised 50 kilo asju, seisime hommikul kell kuus Kreeta pealinna Iraklio sadamas. Enne päikesetõusu on alati kõige pimedam… ja külmem. Lisaks sadas vihma ja meil ei olnud MITTE kuskile minna. Oma selle reis mõttetuma kulutuse tegime makstes taksojuhile 6 euri selle eest, et ta meid 100m nurga taha bussijaama viis. See oli kõige ehedam halva planeerimise näide. No meil ei olnud aimugi kui kaugel miski asub ja taksojuht muidugi kasutas meid ära. Jätsime oma pagasi bussijaama hoiule ja läksime linna uurima.

Ženja on lihtsalt võrratu. Jalutasime veits teadmata kuhu poole ja mida tegema. Mingi moment ta istus lihtsalt oma orava kasukas kõnniteele maha ja jäi uusi tutvusi ootama. Enne kui ma arugi sain, ulatas ta mingile noormehele demonstratiivselt käe, et too ta püsti aitaks (mida laimikarva roheliste silmadega noormees ka tegi) ja jäi talle sügavalt, sügavalt otsa vaatama. „Kui sina oleksid siin linnas uus ja otsiksid korterit, siis kuhu poole sina läheksid?” Noormees kohmetus silmnähtavalt, aga püüdis siiski midagi asjalikku rääkida. Terve selle aja silmitses Ženja teda nagu maiasmokk šokolaadi kooki. „Please don’t look at me like this.. you are just so pretty and.. and… just… what was I saying…? Terve see aeg seisin mina nende kahe kõrval ja olin Ženja tegevusest vist sama hämmingus sedasi kinni peetud noor mees.

Ega me selle härraga lobisemist väga palju targemaks ei saanud. Jalutasime sihitult, nautisime ilma ja kohalike tähelepanu. Leidsime ranna ääres puhta ja armsa hotelli, vedasime oma räme raske pagasi sinna ja magasime…. Olime kaua teel olnud ja teadsime, et uni on ainuke, mis (peale rikka mehe) aitab.

Ei pidanudki kaua magama kui helistas Olga. Laeval kohtutud härra tuttav daam Ukrainast, kes sarnaselt meiega mõned aastad tagasi Kreetale uut elu otsima oli tulnud. Ta rääkis emakeelena venekeelt ja tundus juba telefonitsi jube tore. Läksime talle õhtul külla. Tema mees tundis meest, kes rendib kortereid ja juba järgmise päeva õhtul kolisime oma uude koju.

Terrassiga korter vahemere ääres … Tunnetan kadedaid mõtteid....:) aga heee- see ei olegi tegelt nii lill kui tundub. Me maksame selle pulli eest rohkem, kui meie töötu olukord lubab, mere õhk ja kestev „talv” muudab toad rõskeks ning põrandail on paratamatult alati rannaliiv. Ma ei tea, kas olen maininud, aga ilm ei ole veel soe. Päike küll paistab, aga ikka veel madalalt ja kaob juba viie ajal mägede taha, jättes õhtud pimedaks, niiskeks ja külmaks.

The one with to be continued

2009-02-13T14:10:00.000-08:00

Ehh….loomeinimese elu ei ole ikka kerge. Ženka magab meie numbritoas õndsat und, mina istun lobbybaaris oma arvuti taga ja proovin viimase päeva sündmusi kirja saada.

Tänaseks oleme juba tervelt ühe päeva meie uuel kodusaarel Kreetal viibinud, aga jätkan sealt, kus pooleli jäin…

Kiire ärimehena lasi Mr Nickolaus meil endaga kohtumist 20 minutit oodata. See oli meie önneks piisav aeg, et kaineks saada. Ei ole ilusamat asja kui õige mees õigel ametikohal. Esimesest kokkupuutest alates tundus Mr Nickolaus teadja ja asjalik tüüp. Ta sai kohe aru, et me ei ole tulnud kindla sooviga kruiisilaeval tööle hakata. See ei ole töö, mida LIHTSALT tegema minna, see on töö, mida üks teeb, kui ühel ei ole MITTE MINGIT muud võimalust. „Find something easier, something where you can earn enough money to survive, see Greece and enjoy your summer. Life on a cruise ship is not something I would recommend to you.” Ja tal oli tuline õigus.

Kuna tal jäi meist väga hea mulje ja meie onu oli talle meist vaid ülivõrdes rääkinud, jättis ta meile oma visiitkaardi ja lubas, et aitab igati kui meil omal käel õnneks ei lähe.

Sama päeva õhtul startisime Kreetale. Saare peale minek oli meie eesmärk kohe alguses ja pidasime majanduslikel kaalutlustel õigeks Ateenas enam mitte raha ega aega raisata.

Reis Kreeka suuremale saarele kestab 10 tundi. Rikkamad sepad saavad kallima piletiga kaasa kajuti, kus see aeg rahulikult maha tukkuda. Meie ei ole rikkad sepad ja seadsime end sisse turisti tsoonis... koos ülejäänud muridega. Muridel olid omad toidumoonad kaasas, me ei tahtnud rottima hakata otsustasime õhtusöögi ahtri restoranis ette võtta.

Päevaga Ateenas olime konstantse tähelepanuga harjunud ja ausalt öeldes tundus imelik, kui mõni kreeklane end meid nillima ei unustanud. Juba resto ukse ees tuli mingi härra lobisema, ostis meile kohvi ja enne kui arugi saime, õhtustasime ühe laua taga. Ta oli tore vanem härra…Kreetalt pärit. Rääkis meile saarest ja saarlastest ning loomulikult otsustas temagi meid töö ja korteri otsimisel aidata. Lobisesime kogu õhtu... Mingi hetk ühines meiega ka tema söber, kellel olid omad tutvused ja uuel päeval lubasid nad asju uurima hakata...

The one with the night on the boat to Iraklio

2009-02-13T12:55:00.000-08:00

Istun siin „paadis” kell on pool kolm öösel ja sihtpunktist lahutab meid veel 4 tundi. Ženka magab meie koti hunniku otsas. Hea tava kohaselt on suitsetamine igal pool lubatud. Mu kõrval on tuhatoos minu suitseva sigaretiga, Akon laulab „i wanna make love na-na-na” ja mul on tunne, et ma võiksin kirjutada raamatu…

Viimase 24 tunni jooksul on juhtunud eri kuradi palju. Alustan algusest…

Hotell, mida meie värvikas onu (siiani kahtleme tema seksuaalses orientatsioonis – ei oskagi midagi arvata, kui tüüp kannab lillat pealuuga tuulepluusi, demonstreerib meile oma kolme reisilt ostetud käekella, juhib kruiisilaevade ilusalongide ketti, on juuksur, joob AINULT käsitsi pressitud apelsini mahla, aga väidab, et naiste suhtes ei ole väga valiv…) soovitas, osutus bussipeatusest meie kompsudega jalgsi minekuks veidi kaugeks ja me otsustasime sisse astuda esimesest HOTELLi silti kandvast uksest. Seal haises suitsu järele, aga onu vastuvõtulaua taga tundus oma sigaretti nautivat, pakkus meile 35 euro eest kahese toa, andis teleka jaoks puldigi kaasa ja me arvasime pakkumise asjaliku olevat.

No Ženka ilme tuppa astudes oli kulda väärt. Ta nägi sellist „lihtsust” vist esmakordselt ja fakt, et peame seal öö veetma, lisas vaid õli tulle. Meie majanduslik olukord ja füüsilise jõu puudumine sai siiski otsustavaks teguriks ja kui ma olin oma voodist ära korjanud kõik need juuksekarvad, mis ei olnud minu omad ja Ženka veendunud, et prussakaid veel näha ei ole, uinusime üsna pea.

Pärast sellist ööd ja hommikust külma dušši (sooja vett ei olnud) oleme edaspidi KÕIGEKS valmis. Samas olid kõik hotelli töötajad niii toredad ja abivalmid, et praegu ei mõtle ma sellest kohast enam kordagi halvasti.

Kohtusime oma onuga hommikukohvil. Ta leppis meile kohtumise oma sõbraga, kes tegeleb vahemere kruiisilaevade meeskonna värbamisega, tegi meile nimekirja must see kohtadest Ateenas, viis meid oma kabriolett BMWga metroo jaama, luges sõnad peale kuidas oma passe ja raha ALATI päti eest varjus hoida ning kadus omi toimetusi tegema. Miks ta meiega nii hea oli, ma ei tea, aga see andis lootust, et nüüd lõpuks oleme õiges kohas.

Me olime Ateena südalinnas, keset Euroopa kultuuri sängi ja tundsime, et kõige suuremad vaatamisväärsused olime meie ise. Pidime tunnistame, et olime riietusega vist tõesti veidi üle pakkunud… või noh, ALA pakkunud…. Aga hommikul paistis päike, mida me ei olnud sitta kanti kaua näinud ja 15 kraadi tundus juba täitsa soe. Samas on Ženja ALATI pilkupüüdev ja tema sinine kleidike ja tulipunased tikk-kontsad ei olnud tõepoolest just eriline kamoflaaš.

Otsustasime kultuuri otsinguid alustada klaasikese punase veiniga, aga enne veel kui esimene pudel tühjaks sai, hakkas sadama ja aja surnuks löömise mõttes tellisime teisegi. Kui onu kokkulepitud tööintervjuule jõudsime, kulus enamus energiat sirgelt seismisele ja vaatamisväärsustest olime jõudnud külastada… eee…täpselt mitte ühtegi.

Jätkub....

The one with reaching the goal

2009-02-13T12:29:00.000-08:00

Seal 11km kõrgusel, kui kuu heidab oma heledat valgust ja tooli käepidemesse torgatud klappidest kostab aafrika pingo-pongo muusikat, tundub, et maailm on meie oma.

Londoni lennujaama liftis sattusime kokku ühe erksais värvis tumedaks päevitutud väikest kasvu härraga. Ma ei mäletagi kuidas, aga mingil moel sattusime lobisema ja enne kui me arugi saime, pakkus onu meile oma abi Ateenas head hotelli leida ja rääkis, et tal on erinevaid sõpru, kellel võib töökohti olla jne… No tundus, selline tavaline loba jutt, mis kunagi tegudeni ei jõua. Pealegi ei sümpatiseerinud see onu Ženjale väga ja me lihtsalt naeratasime ja noogutasime ta jutule kaasa.

Kohale jõudes helistaski onu juba mingeid hotelle läbi ja uuris, kus on vabu tube, andis meile oma telefoni numbri ja ütles, et me helistaksime talle hommikul.

Mingi ime läbi, sujus kogu reis väga hästi. Ilmselt olime seoses juba läbielatud jamadega ikka kõige sitemateks olukordadeks valmis, aga isegi pagas jõudis meiega ühel ajal vajalikku lennujaama.

Kogu ära oldud aja raskem tund oli minu jaoks bussisõit Ateena lennujaamast sinna hotelli, mida onu meile soovitas. Kaks 20 kilost kohvrit, läppar, paar reisikotti, paberkott meie jalanõudega, kuuga jõudsalt kahanenud eelarve, kaks puru väsinud hinge, täiesti vööras linn ja mitte sendi eest kindlust mitte milleski. Esimest korda tundsin, et tahan ärgata oma voodis ja et mingisugune kindlus oleks mu elus tagasi... Täpselt see sama kindlus, mille eest ma Eestist ära olin tulnud…

(Ženja räägib vahele: „mis mõttes sujus reis hästi? Kui me Dublini lennujaamas üritasime Check in teha, siis ei tundunud arvuti meie reserveerigu numbrit ära ja me kartsime, et meil ei olegi pileteid. Ma ei ole kunagi Maryt nii endast väljas näinud… tal käed värisesid täiesti. Lõpuks tundis arvuti Mary passi ära ja ta sai pileti, aga minu nimel ei olnud ikka midagi, no ma pidin püksi sittuma. Olin valmis, et pean veel Dublinisse jääma ja hiljem Ateenasse järele minema…”)

Ja terve see aeg seal bussis, kui mina närvitsesin, oli Ženja rahulik nagu emalõvi, istus kohvri otsas ja mõtles – ma olen lõpuks Kreekas ja ma veel loputan oma imeilusat perset siin merevees…

The one with another go

2009-02-10T09:45:00.000-08:00

No nii....viimane päev siin linnas. Ma vähemalt sedasi loodan, sest veel ühte ärajäämist meie niigi palju läbi elanud hinged enam vastu ei peaks.

Jälle on samad jamad- kuidas kotte pakkida, kuhu me üldse lähme ja mis kurat saama hakkab... Ülekilode vähendamiseks oleme KÕIK vähegi ebavajaliku prügikasti lennutanud- talvemantlid, saapad, shampooni pudelid, medikamentide paberpakendid jne, jne...

Vähemalt tunneme nüüd Dublini lennujaama nagu oma tasku põhja ja ma ei imesta kui turvatöötajad meile juba nagu tuttavatele naeratavad.. Nagu koju läheks... 10 tundi paigas olek teeb oma töö.

Ärajäänud lendude eest saime raha, peale paari telefoni kõnet, oma krediitkaardile samas suuruses tagasi ja vaim on ausalt õeldes kõigeks uueks valmis.

Proovime blogi pidamist agaralt jätkata. Seiklustest ei tohiks puudust tulla, aga kui edukalt internetile nendel kaugel saartel ligi pääseb ei oska veel aimata. Igatahes me täname teid huvi eest meie tegemistest lugeda ja ootame alati huviga tagasidemeid :)

The one with the airport

2009-02-07T06:55:00.000-08:00

Kui hommikul kell 4.00 ärkama peab, tundub iga otsus vale. Kurat, kelle idee oli vapsee Kreekasse minna??!! Aga peale tassi kohvi sai hommik värvi tagasi ja kui „kodule” Leo rohelise Nissani tagatulesid näitasime, oli kõhus täpselt õige tunne.

Ženka kohvri luku kinni saamine oli täpselt nagu filmis. Rebisime kogu jõu ja massiga… Ma ei tea kumb on keerulisem – seista kapi ees ja otsustada, mis kaasa võtta, mis jätta või seista kapi ees ja teada, et kõik, mis seal on PEAB kaasa mahtuma…

Ma ei muretsenud kordagi, mis Ateenas maandudes edasi saab, ma muretsesin ainult meie pagasi pärast. Kaks korda ei saa nii õnneks minna, et 7 ülekilo eest maksma ei pea. Pluss meil mõlemal oli veel kolm kotti käsipagasis- käe kott, arvuti kott ja väike reisi kott.

No ja kõik läks veel rohkem perse, kui ma karta oskasin. Enne kui arugi saime seisime Rynairi kassa järjekorras, kus pidime pagasi ülekilode eest kahe peale 300 eurot maksma! Meie lennupilet oli 3 pool korda odavam! Ja siit ülekutse- mitte kunagi ärge lennake Rynairiga!15 kg Erinevalt kõikidest teistest lennu firmadest võib nende pardale laetav pagas kaaluda vaid ja käsipagasis tohib olla VAID 1 kott, mitte arvuti kott ja käekott- VAID 1 kott. Tahtsin oma arvuti check in tädile pähe lüüa kui ta selle mul kohvrisse soovitas panna…

Lend pidi startima kell 8:10, seoses libeda rajaga kuulutati välja lennuki hilinemine 9:35ks ja kui me olime Ženkaga 2 suurt kohvi ja šokolaadi ostnud, teatati meie lennu ära jäämisest. Ma oskasin ainult rõõmustada, et õiglus pääses võidule ja me saame oma 300 euri + sõiduraha tagasi.

Edasine oli väga ebaselge. Istusime 10 tundi lennujaamas ja üritasime välja mõelda, mis edasi saab. Imelikul kombel olid kõik ära jäänud lennud Rynairiga seotud. Muud firmad näisid toimivat. Me ei teadnud, kas valida uus sihtmärk ja lennata esimesse kohta kuhu mõni lennuk minemas oli, kas oodata hommikust otselendu Ateenasse, mis oleks räme kallis olnud, aga säästnud meid Ryanairist, või minna koju magama ja oodata, kuni lennujaamad jälle normaalselt funktsioneerima hakkavad.

Üllatuslikult lahendas selle olukorra meie jaoks Leo, kes helistas, et oli kuulnud meie lennu ära jäämisest ja on teel meile järele. Nii me siis tulimegi koju… ostsime netist uued piletid Britsih Airwaysiga 11. veebruariks ja uinusime voodis, mida uskusime enam mitte kunagi nägevat.

The one with all the snow

2009-02-03T07:29:00.000-08:00

No ja eile hakkas lund sadama. Esimest korda üle viie- kuue aasta nagu kohalikud rääkida teadsid. Meie mõistes oli tavaline talveilm, aga neil vaesekestel ei ole ei ole ju talverehvegi, oskusest lumise ilmaga ellu jääda, rääkimata.

Aga inimestel on lõbus- igal pool ehitatakse lumememmi, käib konstantne lumesöda ja alati on keegi kuskil autoga lume sees kinni.

Põhimõtteliselt on maad haaranud kaos- lennuliiklus seisab, tehased ei tööta, koolid on kinni ja lumi ei näi ning ei näi lõppevat... Ma vaid loodan, et see mõll reedeks üle läheb ja meie lend Ateenasse ikka korrapäraselt väljub...

The one with night out

2009-02-03T04:00:00.000-08:00

Ma ei tea, kas see on olnud võrdlemisi arusaadav, aga meie aeg siin Dublinis ei ole kaugeltki all party, party, party olnud… Elame kesklinnast ikkagi tunnikese kaugusel ja viimane buss tuleb 23:30. Eestis sellel ajal pidu alles algab. /Siinkohal mainin ära, et olime Ženkaga esimesed 2 nädalat siin täiesti kained! Väli, me oleks saanud sinu kainete joodikute klubisse!/

Aga kuna meie ühe otsa pilet Ateenasse on kuuenda veebruari kuupäevaga, otsustasime oma viimase nädalavahetuse ikkagi möllama minna. Jõime pudeli 2005 aasta Bordeaux ’d, tegime näod pähe ja bussile.

Nu Dublin öösel on midagi muud. Igal nurgal on simman, kõik pubid on triiki täis ja inimesed on VEEL röömsamad. Millegi pärast oli too õhtu häirivalt palju itaallasi igal pool. Neil on vist mingisugune invasiooni idee.

Täiesti erakordsel kombel võib Dublini tänavatel alkot juua. Niikaua kui su pudel on paberkotis ja sa selle pärast tarvitamist ikka prügikasti viskad. Nii me siis jalutasimegi mööda rahvast täis tänavaid, jälgisime ööelu ja jõime veini… Ühe pubi ees mängisid ilusad iiri poisid rahvamuusikat. Midagi sellist me olimegi otsima tulnud.

Jõudsime veel restos magustoitu süüa (kritiseerida KOGU teenindusprotsessi ja efektiivsuse puudumatust) ja oligi juba bussi aeg. Kluppi me plaaninudki minna. See jääb teiseks korraks.

The one with the hard decision

2009-01-31T06:01:00.000-08:00

Horoskoop lubas, et seda otsust, mis ma praegu teen, ma aasta pärast ei kahetse. Nii totter kui see ka pole, see on olnud ainus guideline, millele olen saanud tugineda. Mitte midagi muud. Mitte mingeid loogilisi arutluskäike, mitte mingeid arutlusi kolmandate inimestega. Lihtsalt, sest mitte keegi ei tea, mis tulemas on. Kuidas majanduslangus Kreekat või tegelikult üldse kogu maailma mõjutama hakkab? Kas inimestel on raha, et puhkama tulla? Kas meie saame seal tööd? Kus me seal elama hakkame? Kauaks meil raha jagub? Kuhu kurat me üldse lennujaamast edasi lähme?

Osa minust on olukorraga rahul- see ongi ju see, mida ma otsima tulin. Seiklus, mille kogu kulg on teadmata. Uued inimesed, täiesti uus ja meile mõlemale vööras kultuur, päike, rand ja palmipuud…

Teine osa pelgab, et Kreeka võib olla vale käik. Me ei oska keelt, hooaja alguseni on veel 2 kuud aega ja me ei tunne seal MITTE kedagi…

Ning siis on ju veel loomulikult võimalus, et meile hakkab seal sedavõrd meeldima, et me ei tahagi enam tagasi tulla…

Tagala oleme igatahes kindlustanud -George ja Leo võtavad meid iga kell tagasi oma katuse alla, kui meil tekib tahtmine ja lootus Iirimaal tööd saada.

Naljakas, kui meile selgus, et siin me tööd ei leia ja peame edasi minema, oli meel kuidagi rahulik. Tundus olevat veel sada varianti ja miljon võimalust. Aga kui eile mineku piletid ära ostsime, kadus see rahu kuidagi ja asendus teatava mureliku ärevusega. Umbes nagu panustaks võidusõidu hobusele. Sul on 20 erinevat hobust. Sa panustad sellele ühele, kelle võidus oled enam vähem kindel, aga kui stardipauk ära käib, siis ei suuda sa enne finišilipu langemist kordagi rahulikult hingata.

Ma ei tea, mis minu finišilipp on. Ilmselt see kui tööd leian, või see kui esimene palk laekub või siis see, kui lennuk, mille pardal ma viibin, maandub Tallinna lennujaamas.

Vähemalt seni läbielatuga saan rahul olla. Ma ei kahetse et tuldud sai. Kuigi Eestis oleks kõik olemas olnud, oleks ikkagi tahtnud midagi muud. Siinkohal tervitused teile kõigile, kellel töökoht on. Ma tean, et tööl on nõme käia, aga tahtega TEHA, tühja passida, on kõige nõmedam.

The one with moving on

2009-01-28T14:09:00.000-08:00

Päris huvitav on avada maailma kaart ja mõelda – pick a place, any place. Muidugi ei oleks me päris IGALE poole saanud minna…finants ei lubaks, aga lähenesime ikka võrdlemisi vabameelselt. Ibiza, Kanaarid, Küpros, Horvaatia, Maroko, Kreeka, Maldiivid, Dubai…. No kui igale poole tahaks ja saaks, siis kuhu sina läheks???

Jälgisime, kuhu paremini tööle saaks, kus on parem ilm, kuhu odavam lennata. Kui nüüd aus olla, siis on olukord ikka IGAL pool täitsa p****s. Kõige lubavaim näis millegi pärast Kreeka. Uurisime, saatsime igale poole kirju ja sisuliselt langetasime otsuse- reedel ostame piletid. Sõbrad, järgmine peatus on Ateena!

The one with Mc Donald’s

2009-01-27T14:03:00.000-08:00

George viis meid oma kolmesajase bemmiga (sellisega nagu Mannil on :) ) ühte Dublini äärelinna, et vaadata, kuidas sealsel tööturul lugu on. Oma üllatuseks leidsime olnud aegade esimese tööbüroo. Muidugi läksime kaema, kas seal leidub abivalmeid hingi, kes head nõu annaks. Laua taga istus kapi suurune daam, kes piidles meid üle oma merevaigu karva okulaaride nagu neegreid ja teatas, et kui meil PPS numbrit ei ole, siis ta meid aidata ei saa… WELCOME TO IRELAND…

Järgmise paugu saime MC Donald’sis. Läksime Ženkale burksi ostma ja mõtlesime lihtsalt uudishimust pärida, kas nemad sooviksid meid tööle võtta. Olime seni naljatanud, et kui me MITTE kuhugi mujale ei saa, siis Mäkki ikka saame.

Desperate times call for desperate measures. Kui kõige tähtsama särgiga tädil vähe rohkem aega näis olevat, tegime asja ära- "kas teil abi pole vaja?" Ja NÄTAKI, nagu alla poole vööd lõi vastus- "EI! Me isegi vaatame, kuidas vähema tööjõuga hakkama saada."

Ja siis oli selge…. Siia linna me enam kauaks ei jää….

The one with looking for a job

2009-01-25T13:56:00.000-08:00

Meie kodust, Newcastle’is, sõidab buss, valel pool teed, kesklinna umbes tunnikese. Bussijuhid on alati toredad, viskavad nalja ja muretsevad Ženja pärast kui viimane terve tee paberkotti suu juures hoiab, juhuks kui süda pahaks läheb (Žen nimelt ei talu väga bussisõite). Võib-olla peaks Tallinna busside roolid ka valele poole panema, et juhid vähe röömsamad oleksid.

Põhi eesmärk oli meil Dublinis ikkagi tööd leida. Nii me siis käisime busbist- bubisse, restoranist- restorani, hotellist- hotelli ja jagasime oma CV-sid. Mul on tunne, et kogu see majanduslangus saigi siit linnast alguse. Kuradid, nad töötavad nii ebaefektiivselt, et kahju hakkab. Restoranis, kus on kokku 10 lauda, oli korraga tööl 3 ettekandjat. Pole siis ime, et IGAL pool, kuhu me sisse astusime, toimus sama dialoog: „Hello, we are looking for a job, do you need anybody?” ja vastus: „No, we are not hiring at the moment but if you want you can leave your CV.

Mõnes kohas jäime veidikeseks lobisema ka… igal pool sama jutt- majanduslangus, inimesed ei käi, isegi töötame vähem tunde kui peaks jne, jne. Küsisin ühes restoranis, mis prognoos on, millal võiksime uuesti küsima tulla? Tüüp muigas irooniliselt- „siis kui majanduslangus möödas on…” Ahvid!

Nii me siis käisimegi, ukselt- uksele, astusime sisse igale poole, kus vähegi normaalsem näis olevat ja pidasime sama dialoogi. 10 päevaga jagasime 30 CVd. Kodus täitsime netis vähemalt 10 ankeeti erinevatele ametikohtadele. Ja üle ei jäänudki muud kui istuda… oodata…

Kahju, et ma omal ajal kokaks ei õppinud, need on siin küll üsna minev kaup, aga meid…, kaht kõige toredamat, töökamat ja ilusamat neidu, ei näi kuhugi vaja olevat.

The one with Dublin

2009-01-24T04:40:00.000-08:00

Dublin on võrratu. Veits nagu London, aga väiksem… rahulikum. Kui me esimest korda südalinnas bussist maha astumine, tundus nagu oleksime mõlemad terve elu vaid Dublinis elanudki. Lihtsalt kõndisime ja vaatasime ja ekslesime kartmata kordagi tagasiteed kaotada. Dawsons street, Cgrafton road, Merrion road, Temple bar ja nende lõputud poed, bubid, restoranid, kohvikud, võileiva poed on tõepoolest otsekui pildilt maha astunud.

Ja mis oleks Dublin ilma oma kireva elanikkonnata. Kõik näivad nii sõbralikud, naeratavad sulle, tulevad lobisema ja on alati abivalmid kui vajad näiteks suitsule tuld ja nii…. Aga veidral kombel ei oska nad ikka üldse vaadata, mis nad hommikul selga panevad. Vägagi tavaline on näha kohalikke plätus ja T- särgis, samal ajal kui meie (ka ju tegelikult põhjamaalased) käime talvemantlis ja kohe kindlasti sallis-kindas. Nagu hiljem kuulsime, pidavat iirlased oma lapsi väiksest saati väga õhukeselt riidesse panema. Nii ei olegi vanemana enam vahet, mis aastaaeg või temperatuur parasjagu on.

No ja ilm…. Kõik, mis Iirimaa ilmast on räägitud, on tõsi. Ei saja palju, aga sajab koguaeg. Kui hommikul paistab päike, siis vähemalt peale nelja hakkab sadama. Kui hommikul sajab, siis nelja ajal võib päike tulla, või siis -suurema tõenäosusega -sajab kogu päev. Kuuldavasti pidi veebruar-märts kõige ilusam aeg siin saarekesel olema. Saab näha…

The one with roommates

2009-01-19T04:32:00.000-08:00

Leonid on Ženja peretuttav. 56 aastane, väga hästi hoolitsetud vene härra. Iirimaal juba 8 aastat elanud. Ta oli meil aegsasti lennujaamas vastas ja viis meid oma väikese ristikheina rohelise Nissaniga oma [meie] koju. Kodu on väike ridaelamu boks, mida Leo rendib koos ühe sõbra Georgiga.

Maja on uus, enamus bokse on välja üürimata. Boks on kolmekordne, igal ühel on oma tuba, igal korrusel on vannituba. Tundub prekolna? Esmapilgul küll, aga see kuidas asi ehitatud on, jätab üle arvata, et maja on ilmselgelt poolakate töö. Seintes on praod, vannitoa laes auk, põranda ja liistu vahe on vähemalt sentimeeter, Ženja toa uks ei mahu kinni, jne, jne… Meid see muidugi ei häiri, aga mul on kahju nendest õnnetutest, kes mõne sellise boksi endale päris koduks on ostnud.

Aga Leo on tore. Georg on ka tore. Me ei tea kas ta on punapea, sest ta on kiilakas :D

Leo ja Ženka suhtlevad venekeeles. Tunnen Georgile kaasa. Mina saan veel üht teist aru, aga tema vaeseke ei ampsa üldse midagi. Ta kasvatab hobuseid ja lubas meid kunagi ratsutama viia. Saab näha… Tänaval ratsutab ta 300se bemmiga… ja muidu on ka täkk… Vähemalt oma arust :D

Leo on meile nagu vanaisa...või nuh, õigem oleks vist õelda vanaema ;)Ta ei lase meil kuhugi üksi minna, kui ta kodus on...igale poole jalutab kaasa, ja loomulikult saadab iga tema sammu õpetlik loba. Mida ja kuidas ikka teha ja kuidas, mis õigem on jne...noh, nagu vanainimesed ikka. Ženkale on olukord eriti keeruline, sest tema ei ole sellise karjatamisega harjunud. Minu meelest on see lihtsalt lõbus. Mul ei ole õpetussõnade vastu midagi...Kuigi jah, eks ma ikka ise tean paremini, mis ma teen.

Tegelikult ma kohe üldse ei kujuta ette, mis saama hakkab ja milliseks olukord kujuneb. ML on sajaga ka Iirimaal võimust võtmas ja kunagine imedemaa on nii mõnelegi komistiskiviks saamas.

Ehh, aga niikaua kui nalja saab ma ei jonni.

The one with all the tears

2009-01-18T04:20:00.000-08:00

Poliitikute ajaveebide teemade käsitlused enne ja pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi kolme erakonna näitel...

Pärast selle teemailise lõputöö kaitsmist lubasin ma endale mitte kunagi enam ühtki blogi lugeda ning veel vähem ise üht pidama hakata.

Nüüd on olukord muudetud ja sõnu söödud. Loodan vähe sisukam olla kui Savisaar näiteks. Hee- igaüks on sisukam kui Savisaar....

No igatahes siin ma siis nüüd olen. Dublini äärelinnas Newcastle’is. Elan ühes ridaelamu boskis koos Zenja, ühe vene härra Leonidi ja ühe iirlase Georgiga. 2 venelast, üks eestlane ja üks iirlane on keeruline seltskond. Üks purjus venelane, üks kaine venelane, üks purjus iirlane ja üks kaine eestlane on veel keerulisem. Kui kogu see kamp täis oleks, koliks ma kaineks saades välja, aga Guiness oleks ikka pask.

Kui pagasi lubatud kaal on 20kg ja iga lisa kilo eest pead maksma 15 eurot ning sinu kohver kaalub 27kg, aga kassa, kuhu see maksta on kinni, siis tundub see asjale päris soodne algus olevat. Vivat Tallinna lennujaam!

2 päeva enne reisi oli mul koguaeg süda paha ja nutt kurgus (igakord kui kellegagi hüvasti jätsin, siis ikka silmis ka). See võis muidugi pohmakast ka olla, sest joodud sai ikka mehesti. Önneks ei lubanud Ženja mul lennukis nutta. Ma saan aru küll, et sellel pole mõtet ja et ma ju ise tahtsin minna ja nii…. aga kurat, kui ikka nii palju head maha jääb, siis on tundub isekas mitte. Ženja on emotsioonitu nagu vana mees. Ta isa oli talle kunagi öelnud, et ta on nii sitke, et temast võiks naelu või lusikaid teha.

Riias demonstreerisin Ženjale sõprade tehtud lahkumiskingitust- albumit, milles on kõikide sõprade pilt ja väike jutuke heade soovidega kaasa. Ma olin seda kolm korda üritanud lugema hakata, aga loobusin. See tegi mind igakord ülemõistuse kurvaks. Lootsin, et koos Ženkaga Riia koledas lennujaamas suudan seda teha. Suutsingi, aga vaid poole peale. Nuuskasin nina ja lubasin Ženjale, et kui selle albumi kunagi ilma ühegi pisarata läbi loen, saab minust ka lusikaid teha.

Air Baltiku lennukite tiibadel on üks must ja üks valkjashall triip. Kui kusagil Inglismaa kohal lennuk suuna Dublini kohale võttis, moodustas sinitaeva taustal aknast paistev lennukitiib kurvalt tuttava värvikombinatsiooni. Tõotasin, et see kukkunud pisar jääb viimaseks.

Jevgenia=) ytlen siis mina, mida kurat te tegite, Maryga?!?!! )) nuttis nagu hull teie p2rast! )